Riigikogu kantselei nõuab Maruste pärast vabandamist

„Me küsisime spetsiaalselt, mida arvab sellest korrastamata massiivist riigiarhiiv. Riigiarhiivi inimesed vastasid, et neid see korrastamata mass ei huvita,“ ütles möödunud teisipäeval riigikogus Rait Maruste.

Päev hiljem avaldas rahvusarhiiv teate, et arhiiv pole salvestisi hinnanud, sest neilt pole vastavat hinnangut küsitud. „Rahvusarhiiv on hinnanud riigikogu töö käigus tekkivate dokumentide väärtust 26. juuni 2014 hindamisotsusega nr 47, seejuures andnud riigikogu komisjonide koosolekute protokollidele koos lisadega arhiiviväärtuse. Komisjonide koosolekute helisalvestisi riigikogu dokumentide loetelu seni ei ole sisaldanud. Seetõttu pole rahvusarhiiv salvestisi ka hinnanud – ei arhiiviväärtuslikuks ega arhiiviväärtusetuks,“ selgitas arhiiv oma teates.

„Rahvusarhiiv rõhutab siinkohal, et parlamendi komisjonide koosolekute helisalvestiste säilitamine on arhiivis võimalik ja arvestades avalikkuse suurt huvi – ilmselt ka mõistlik. Seega on rahvusarhiiv valmis omistama helisalvestistele arhiiviväärtust ja neid riigikogult üle võtma.“

Kantselei selgitus

Riigikogu kantselei tõi kirjas välja Rait Maruste samal 13.01.2015 toimunud riigikogu istungil hilisemalt öeldu. Nimelt küsis Paul-Eerik Rummo, missugused olid riigiarhiivi argumendid selles suhtes, et nad ei ole huvitatud nende materjalide arhivaalidena käsitlemisest ja enda hoolde võtmisest.

„Ma väga täpselt ei oska teile vastata, sest mina isiklikult selle kohtumise juures ei olnud, olid riigikogu kantselei ametnikud ja meie töögrupi liikmed, kes kohtusid ja esitasid küsimusi vastavalt meie palvele. Nagu ma mõistsin, on riigiarhiivil omad reeglid selleks või põhimõtted, mida nad peavad dokumentideks ja säilitamisväärtusega materjaliks. Nad leidsid, et see korrastamata massiiv salvestisi ei ole see asi, mis oleks dokumendi tähenduses või dokumendiks arhiiviseaduse tähenduses. See oli põhjus, miks nad seda vastu ei võtnud,“ vastas Maruste.

Järgneval päeval ehk 14.01.2015 avaldas rahvsuarhiiv teate, et ei ole saanud ülesandeks hinnata riigikogu komisjonide koosolekute helisalvestisi ning seetõttu pole rahvusarhiiv salvestisi ka hinnanud – ei arhiiviväärtuslikuks ega arhiiviväärtusetuks. „Rahvusarhiiv rõhutab siinkohal, et parlamendi komisjonide koosolekute helisalvestiste säilitamine on arhiivis võimalik ja arvestades avalikkuse suurt huvi – ilmselt ka mõistlik. Seega on rahvusarhiiv valmis omistama helisalvestistele arhiiviväärtust ja neid riigikogult üle võtma.“

Riigikogu kantselei teatas aga 16.01.2015 saadetud kirjas, et rahvusarhiivi töötajad ei ole üheski oma kirjas, teates ega sõnavõtus öelnud, et nad oleksid valmis riigikogu kantselei käest salvestised tänasel kujul vastu võtma või neid hindama asuma. „Samuti tuleb juhtida tähelepanu P. Pirsko 14. jaanuari 2015 kirjas põhiseaduskomisjoni esimehele öeldud sõnadele „Arvestades praeguseks ilmnenud avalikkuse huvi … “ ehk rahvusarhiiv on nüüd arvamusel, et uute asjaolude ilmnedes annavad nad riigikogu kantseleile eelnimetatud soovituse,“ kirjutas Alajõe.

Kantselei selgitas, et peab salvestisi abimaterjalideks riigikogu tööks vajalike avalikkusele kättesaadavate dokumentide (eelnõu, seletuskiri, muudatusettepanekute loetelu ja protokoll) ettevalmistamisel. Sellepärast ei ole salvestisi kunagi arhiveerimise eesmärgil süstematiseeritud, korrastatud ega dokumentide loetellu hõlmatud ning nende loomist ei reguleeri ükski õigusakt.