Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu kantselei nõuab Maruste pärast vabandamist

    Rait Maruste hinnangul pole ta midagi valesti väitnud.Foto: Erik Prozes

    Riigikogu kantselei saatis Äripäevale kirja, milles juhib tähelepanu, et rahvusarhiiv ei ole parlamendi põhiseaduskomisjoni juhi Rait Maruste öeldut ümber lükanud ja nõuab ÄP veebis avaldatud artikli kustutamist ning vabandamist Maruste ees.

    Äripäev leidis, et vabandamiseks ja kustutamiseks pole põhjust. Leht kirjutas 14. jaanuaril artiklis "Marustel suu suitseb", et rahvusarhiiv lükkas tagasi Rait Maruste väited, et arhiiv hindas riigikogu komisjonide töö helisalvestised ebavajalikuks ega taha neid säilitada. Rahvusarhiiv teatas, et keegi ei ole nende käest riigikogu komisjonide helisalvestiste kohta arvamust küsinud ja nad on valmis neid säilitama.
    „Riigikogu kantseleile teadaolevalt ei ole rahvusarhiiv kunagi midagi sarnast väitnud,“ seisab riigikogu kantselei direktori Maria Alajõe allkirja kandvas kirjas. Alajõele jääb arusaamatuks, kust pärineb Äripäeva informatsioon. „Nagu ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, riigikogu kantselei on pöördunud arvamuse saamiseks rahvusarhiivi töötajate poole. Mitmel korral on rahvusarhiivi esindajad väljendanud meile arvamust, et korrastamata kujul ei ole rahvusarhiiv valmis salvestisi edasiseks säilitamiseks vastu võtma,“ kirjutas Alajõe.
    Mis juhtus?
    „Me küsisime spetsiaalselt, mida arvab sellest korrastamata massiivist riigiarhiiv. Riigiarhiivi inimesed vastasid, et neid see korrastamata mass ei huvita,“ ütles möödunud teisipäeval riigikogus Rait Maruste.
    Päev hiljem avaldas rahvusarhiiv teate, et arhiiv pole salvestisi hinnanud, sest neilt pole vastavat hinnangut küsitud. „Rahvusarhiiv on hinnanud riigikogu töö käigus tekkivate dokumentide väärtust 26. juuni 2014 hindamisotsusega nr 47, seejuures andnud riigikogu komisjonide koosolekute protokollidele koos lisadega arhiiviväärtuse. Komisjonide koosolekute helisalvestisi riigikogu dokumentide loetelu seni ei ole sisaldanud. Seetõttu pole rahvusarhiiv salvestisi ka hinnanud – ei arhiiviväärtuslikuks ega arhiiviväärtusetuks,“ selgitas arhiiv oma teates.
    „Rahvusarhiiv rõhutab siinkohal, et parlamendi komisjonide koosolekute helisalvestiste säilitamine on arhiivis võimalik ja arvestades avalikkuse suurt huvi – ilmselt ka mõistlik. Seega on rahvusarhiiv valmis omistama helisalvestistele arhiiviväärtust ja neid riigikogult üle võtma.“
    Kantselei selgitus
    Riigikogu kantselei tõi kirjas välja Rait Maruste samal 13.01.2015 toimunud riigikogu istungil hilisemalt öeldu. Nimelt küsis Paul-Eerik Rummo, missugused olid riigiarhiivi argumendid selles suhtes, et nad ei ole huvitatud nende materjalide arhivaalidena käsitlemisest ja enda hoolde võtmisest.
    „Ma väga täpselt ei oska teile vastata, sest mina isiklikult selle kohtumise juures ei olnud, olid riigikogu kantselei ametnikud ja meie töögrupi liikmed, kes kohtusid ja esitasid küsimusi vastavalt meie palvele. Nagu ma mõistsin, on riigiarhiivil omad reeglid selleks või põhimõtted, mida nad peavad dokumentideks ja säilitamisväärtusega materjaliks. Nad leidsid, et see korrastamata massiiv salvestisi ei ole see asi, mis oleks dokumendi tähenduses või dokumendiks arhiiviseaduse tähenduses. See oli põhjus, miks nad seda vastu ei võtnud,“ vastas Maruste.
    Järgneval päeval ehk 14.01.2015 avaldas rahvsuarhiiv teate, et ei ole saanud ülesandeks hinnata riigikogu komisjonide koosolekute helisalvestisi ning seetõttu pole rahvusarhiiv salvestisi ka hinnanud – ei arhiiviväärtuslikuks ega arhiiviväärtusetuks. „Rahvusarhiiv rõhutab siinkohal, et parlamendi komisjonide koosolekute helisalvestiste säilitamine on arhiivis võimalik ja arvestades avalikkuse suurt huvi – ilmselt ka mõistlik. Seega on rahvusarhiiv valmis omistama helisalvestistele arhiiviväärtust ja neid riigikogult üle võtma.“
    Riigikogu kantselei teatas aga 16.01.2015 saadetud kirjas, et rahvusarhiivi töötajad ei ole üheski oma kirjas, teates ega sõnavõtus öelnud, et nad oleksid valmis riigikogu kantselei käest salvestised tänasel kujul vastu võtma või neid hindama asuma. „Samuti tuleb juhtida tähelepanu P. Pirsko 14. jaanuari 2015 kirjas põhiseaduskomisjoni esimehele öeldud sõnadele „Arvestades praeguseks ilmnenud avalikkuse huvi … “ ehk rahvusarhiiv on nüüd arvamusel, et uute asjaolude ilmnedes annavad nad riigikogu kantseleile eelnimetatud soovituse,“ kirjutas Alajõe.
    Kantselei selgitas, et peab salvestisi abimaterjalideks riigikogu tööks vajalike avalikkusele kättesaadavate dokumentide (eelnõu, seletuskiri, muudatusettepanekute loetelu ja protokoll) ettevalmistamisel. Sellepärast ei ole salvestisi kunagi arhiveerimise eesmärgil süstematiseeritud, korrastatud ega dokumentide loetellu hõlmatud ning nende loomist ei reguleeri ükski õigusakt.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.