SEB Eesti kasum üle 75 miljoni

Unt tõstis majandustulemuste kõrval esile ka mitmeid rahvusvahelisi ja kohalikke tunnustusi.

SEB Eesti tegevustulud ulatusid aastaga 134,8 miljoni euroni (132,1 miljonit eurot 2013. aastal) ning tegevuskulud 59,2 miljoni euroni (62,1 miljonit eurot 2013. aastal). Laenukahjumite eraldisi suurendas pank mullu 0,04 miljoni euro ulatuses (2013. aastal vähendas pank 3,9 miljoni euro ulatuses eraldisi).

Undi sõnul mõjutasid eelmise aasta ärikeskkonda pöördelised sündmused Venemaal ja Ukrainas. "Hinnanguliselt saab iga viies Eesti suurettevõtte Venemaaga seotud äritegevusest vähemalt 20 protsenti oma ärikasumist – seega ei ole Vene kriisi mõju meie ettevõtetele sugugi väike. Mul on hea meel, et mängisime paljude Vene turust sõltuvate ettevõtetega juba eelmise aasta veebruaris läbi võimalikud kriisistsenaariumid," lausus Unt. Tema teatel olid tollal kliendid küll veendunud, et see töö oli pigem teoreetilise tähtsusega, kuid varajane planeerimine tasus end ära.

Unt lisas, et tänu varasele reageerimisele aasta esimeses pooles on täna mitmed ettevõtted suutnud hakata oma Venemaaga seotud riske hajutama. Suuremate väljakutsete ees seisavad põllumajandussektor, transiit ja Venemaale eksportivad ettevõtted.

"Viimase paari kuu jooksul oleme andnud konsultatsiooni ja aidanud riskistsenaariumite läbimängimisel ligi 500 Eesti ettevõtet," lausus Unt. Hoolimata ärikeskkonna suurenenud riskidest lõpetas SEB 2014. aasta laenukvaliteediga, kus mittetöötavate laenude osakaal langes eelmisel aastal pea ühe protsendini.

Vastupidiselt kõikidele ootustele näitab Eesti jaetarbimine Undi teatel endiselt kasvutrendi. Madal inflatsioon, palgakasv ja ka valimislubadused õhutavad tarbima. Samas on ka neid, kes on võtnud ettevaatlikuma positsiooni ja suunavad oma tähelepanu rahapuhvri tekitamisele. 2014. aastal suurenesid eraisikute hoiused SEBs kaheksa protsenti, mis viitab nii inimeste tajutavale ebakindlusele kui ka nende soovile kindlustada oma tulevikku võimalike probleemide eest.

Eluasemeturg rahunes 2014. aasta teises pooles, kasv võrreldes tunamullusega jäi väikeseks ja kinnisvaraturul on teatepulk liikunud müüjatelt ostjate kätte. "75 protsenti eluasemelaenudest võetakse koos kindlustusega võimalike makseraskuste tekkimise vastu, mis jällegi viitab inimeste vajadusele luua endale täiendavat kindlustunnet. Väga hästi läks eelmisel aastal pensionifondidel, mille varade kasv ulatus 18 protsendini," märkis Unt.