Tasub teada
Ühistupanga omanikud on osanikud.
Ühistupanga omanikul, olenemata, kui palju raha ta on panka panustanud, on üks hääl.
Ühistupank ei võrdu hoiu-laenuühistuga, vaid on tavaline krediidiasutus.
Liikmeks astumiseks tuleb tasuda sisseastumistasu ja osamaks omakapitali.
Ühistupanga asutamiseks on vaja vähemalt 50 asujataliiget.
Asutajad peavad panustama kokku vähemalt 5 miljonit eurot, ideaalis loodetakse koguda 8 miljonit.
Kui füüsiline isik liikmeks astub, siis peab ta maksma vähemalt 350, juriidiline isik 1500 eurot.
Järgnevate kuude jooksul hakatakse kirjutama äriplaani kolmeks kuni viieks aastaks, pärast seda esitab finantsinspektsioonile taotluse tegevusloa saamiseks.
Pank peaks uksed avama järgmise aasta suvel või sügisel. Kasumisse loodetakse jõuda viiendaks tegevusaastaks.
Seitsme aasta pärast võiks ühistupank hõivata turust kolm kuni viis protsenti.
Pärast pressikonverentsi tõdes Mõis intervjuus Äripäevale, et kui pank on asutatud, siis ilmselt ta loobub kohast nõukogus – praegu huvitab teda ühistupanga asutamise protsess. “Et nad mingit rumalust asutades ei teeks. Vead on asutamisstaadiumis ääretult kallid,” selgitas Mõis.
Oma raha panustab ettevõtjatest vaid Hanschmidt, Mõis seda teha ei taha. “Olen oma investeerimisstrateegia leidnud. Kahtlustan, et finantsvaldkonda ma enam ei investeeri, investorina meeldib mulle tööstus,” tunnistas ettevõtja Mõis.
Jüri Mõis ei näe samuti probleemi, et panka tahab just Tallinna linn asutada. Ta ei arva, et otsus nõukokku minna tema tõsiseltvõetavust kahandaks. “Ma ei karda, et see mulle kuidagi varju heidab. Pigem olen Tallinna linnavalitsuse ja selle tegemiste poolehoidjaks muutunud,” nentis Mõis, kiites munitsipaalpolitsei loomist.