Ettevõtjad, kes ujuvad vastuvoolu

Artikkel

- Uudised
- 16. veebruar 2015 kell 10:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad, kes ujuvad vastuvoolu
Koerus maheveiselihasnäkkide tootmist alustanud Lauri Bobrovski lõi endale töökoha. Foto: Meeli Küttim, Äripäev
Soov kodukohta tagasi pöörduda paneb ettevõtjad vastuvoolu ujuma ja firma maapiirkonda asutama.
Kui lähtuda statistikast, siis eelistavad ettevõtjad firma alustamiseks enamasti suuri linnu ja Harjumaad. Ometi kolib osa neist endiselt ka maale. "Olen siit lähedalt pärit ja hingega ikkagi siin," selgitas Järvamaal Koerus pool aastat tagasi oma ettevõttes SirLoin OÜ-s maheveiselihasnäkkide tootmist alustanud Lauri Bobrovski. "See on heas mõttes ettekääne või põhjus siia tagasi tulla," lisas Eestis ja Taanis piimatehnoloogiat õppinud ja nüüd Rakveres elav mees, kes algselt mõlgutas mõtteid piimandusettevõtte loomise üle.
Olemasolevad seadmed ja ruumid ning Eestis ainulaadne idee, maheveiseliha kasutamine, suunasid teda aga Vinnuka veiselihasnäkkide tootmise poole. Praeguseks ongi tegu tema ettevõtte näol Eesti ainsa maheveisest vinnutatud lihatooteid tegeva vabrikuga.
Poole aasta jooksul on SirLoin OÜ tootmismaht kasvanud nii palju, et seni õhtuti ja nädalavahetusel piimatööstuse põhitöökoha kõrvalt tootmisega tegelenud Bobrovski asub veebruarist täiskohaga Vinnuka kallale ametisse.
Bobrovski kõrval on ettevõtte juures jõu ja nõuga abiks olnud tema elukaaslane Teele Üprus ning Koeru kandis elav pere. Kui seni oli ettevõttes osalise ajaga palgal üks töötaja, siis veebruarist soovib Bobrovski juurde saada kaks-kolm uut töötajat, et mahtu kasvatada. "Sellega anname ehk väiksegi panuse kohaliku kogukonna ellu," lausus ta.
Kuidas võiks riik toetada maapiirkondades tegutsevaid ettevõtjaid?
1. Tööjõu piiratust aitaks leevendada väljaõppe ja koolituste riiklik toetamine. Hajaasustusega piirkondade ettevõtjatel võiks olla riigiametnike asemel võimalus määrata, kes, kus ja mida toetuste abil õppida saaks.
2. Toetus õpipoisiõppele, mis on levinud teistes Euroopa riikides, ning seob omavahel ametikoolide õppe ja ettevõtluse tellimuse.
3. Toetada hajaasustatud aladel tööl käimise kulutusi maksuvähendusena nagu Soomes või lubada seda maksuvabalt ja lihtsalt ettevõtjail endil vabatahtlikkuse alusel nagu lähetuse päevarahade puhul.
4. Taastada investeeringute tulumaksuvabastuse erisus - tõmbekeskustes oleks need maksustatud, kaugemal mitte; sarnast viisi saaks rakendada ka muude maksude, näiteks tööjõumaksude puhul.
5. Vähendada äriklientide elektrivõrguga liitumis- ja muudatuste maksumust.
6. Riik peaks tõstma Eesti kaugemate nurkade atraktiivsust elukeskkonnana, kuna suurem elanike arv tähendab kohalikele ettevõtjatele väärt tööjõudu ja ettevõtlike inimeste puhul ka enam koostööpartnereid, kellega üheskoos oma tegevust laiendada.
Allikad: ettevõtjad Mark Muru, Priit Koha

Raske otsus.
"Maale ettevõte rajamine, nagu ka maal elamine, on luksus," sõnas Bobrovski. "Eesti riik on teinud kõik endast oleneva, et maal oleks keeruline elada. Riik mõtleb nagu ettevõte: maaelu on kallis üleval pidada."
Maale ettevõtte rajamist näeb Bobrovski pea ainsa võimalusena, kuidas sealkandis erialast tööd teha. Koerus pole ta aga ettevõtte loomise ja käigushoidmise juures mingeid takistusi näinud, kuna ruumide ja seadmete rentija on vastutulelik ning valdki toetav.
Eesti mahetapamajadest, peamiselt Märjamaalt ja Hiiumaalt tulevast lihast valmistatud snäkke hakkas Bobrovski esmalt müüma kohalikus poes, seejärel juba Taluturul, Rimi Talu toidab poodides, Biomarketis, seejärel Selverites ning Tallinna ja Tartu kaubamajas. "Oleme vinnutatud liha turgu mitte niivõrd teistelt tootjatelt ära võtnud, vaid laiendanud," kinnitas Bobrovski.
Nimelt on nad näinud, et Vinnukas pole stambi kohaselt vaid telerit vaatava ja diivanil lamava mehe söögipoolis, vaid meeldib ka naistele, lastele ja vanematele inimestele. "Enne jõule osteti seda lausa lastele kommi asemel sussi sisse," lisas Üprus.
Riik ei istu, käed rüpes
1. Ettevõtetele suunatud koolitusi, nõuandeteenuseid jm töötavad välja ja koordineerivad peamiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning põllumajandusministeerium, kes kaasavad sellesse meie andmetel ka ettevõtlusorganisatsioone ning viivad nende osalusel läbi vajalikke kaardistusi, analüüse, uuringuid, seminare, et nende vajadusi paremini välja selgitada.
2. Õpipoisiõpe on kindlasti ettevõtluse edendamiseks vajalik ning eriti regionaalarengu võtmes, kus see toimiks kutseõppeasutuste vahendusel tööpraktikana väljaspool Tallinna ja Tartut. Haridus- ja teadusministeerium kavandab meile teadaolevalt koostöös SA Innovega järgnevatel aastatel õpipoisiprogrammi rakendamist ja projektiviisiliselt on seda toetatud ka varem.
3. Hajaasustuspiirkondades töötajate transpordikulude kompenseerimine oli aruteludes päevakorral ka Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 väljatöötamisel, kuid paraku pole sellele meetmele rahastamisvõimalusi leitud.
4. See ei tarvitse olla tulemuslik, mida on kinnitanud ka Eesti varasem praktika 1990-ndatel, mis andis võimaluse maksusoodustusteks paljuski ka neile, kes seda ei vaja ega kuulu oodatud sihtgrupi hulka. Maksusoodustused on ajendanud paljusid ettevõtteid üksnes fiktiivselt registreerima oma tegevusasukoha maksusoodustuspiirkonda, seejuures oma tegevust sinna üle viimata, mistõttu ei saavutata ka loodetud efekti piirkonna arengule. Meile teadaolevalt ei toeta ka rahandusministeerium piirkondlike maksuerisuste juurutamist.
5. Hõredama asustuse ja elektrivõrguga maapiirkondades on elektrivõrguga liitumise kulud sageli võrreldes tiheasustusaladega kõrgemad, mistõttu võivad sealsetele ettevõtetele tõesti kaasneda mõneti ebavõrdsemad konkurentsitingimused. Elektrivõrguga liitumise hinnapoliitika ja tariifid kooskõlastab konkurentsiamet ning soodustuste tegemine ühtedele ettevõtetele tähendaks sisuliselt selle tegemist teiste ettevõtete arvelt. Iseenesest saaks ettevõtjate liitumistasude maksmise toetamine olla mõeldav, aga selle juurutamine eeldab põhjalikumat eelanalüüsi ja konkreetse metoodika väljatöötamist koostöös konkurentsiametiga. Samas on maapiirkondade ettevõtted valdavalt väike- ja mikrotootjad, kellele on võrguettevõtted ka juba kehtestanud lihtsustatud reeglid.
Allikas: siseministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Eedi Sepp
Maaelu pakub rahu
Edaspidi on eestvedajatel plaanis suurendada Vinnuka tootevalikut, mis seni koosneb kolmest sordist - traditsioonilistest, seesamiseemnetega ja vürtsikatest veiselihasnäkkidest. "Soovime suurendada tootmismahtu ja kombime ka eksporditurge, sest mahedat vinnutatud liha ei leia mujaltki väga palju," lisas ta.
SirLoin OÜ eestvedajad soovitavad teistelgi, kel tahtmist maale ettevõte luua, ideest kinni hakata. "Ikka tasub proovida, isegi kui algne palgasumma peaks olema väiksem kui linnatöökoha oma," ütles Bobrovski. "Ja kuigi mul pole siin kino, teatrit ega ujulat, siis on siin puhas loodus. Pärast päev otsa Tallinnas erinevates poodides asjade ajamist siia tulla on rahu seda väärt."
Pikaaegne plaan
Kui SirLoin OÜ on tegutsenud vaid lühikest aega, siis teiste maapiirkondade ettevõtete näol võib näha, et ka pikaaegne tegutsemine on jätkusuutlik. 1996. aastal Ida-Saaremaale laevaehitusettevõtte Alunaut asutanud Mark Muru ettevõtlusteekond algas pärast seda, kui ta otsustas abikaasaga kolida Saaremaale, et tagasi oma juurte juurde pöörduda. Tüdimus palgatööst ja soov elus uus lehekülg pöörata suunas teda muutma hobiettevõte tõeliseks firmaks. "Elu maal on puhas kvaliteet," põhjendas ta.
Boonuseks oli ka see, et tööstusruumidki olid tühjalt seisva ja rentnikku ootava vana töökoja näol varnast võtta. "Kohe valmis ja kogenud töötajat on aga praktiliselt võimatu leida, tõenäosus on sama suur kui leida kogemustega kosmonaut," selgitas Muru, kes peab inimesi väikelaevaehituse spetsiifiliselt välja õpetama nii kohapeal kui ka suunates neid Kuresaare Ametikooli väikelaevaehitaja erialale.
Alunaut alustas kuue töötajaga, nüüdseks pakub ettevõte tööd 15 inimesele. Kuigi esialgu oli Muru sõnul inimeste värbamine raskem just madala töötasu tõttu, siis nüüdseks on palgad ja töökeskkond paranenud ning sellega kasvanud ka huvi. Muru sõnul on nad püüdnud lähtuda põhimõttest, et tööle kandideerijad võiksid elada ettevõttest 25 km raadiuses, kuid nüüdseks tuleb enamik sooviavaldusi juba kaugemalt nagu Kuressaarest ja selle lähiümbrusest.
Lisaks oskustöölistele soovivad Alunaut OÜs tööd leida ka insenerid ja juhid. "Nende puhul on meil tõesti headest inimestest järjekord ukse taga," ütles Muru. Enamasti on need Saaremaalt lahkunud noored inimesed, kes soovivad pärast ülikooli lõpetamist ja pere loomist kodupaika tagasi pöörduda. "Tihti on nad motiveeritud sellest, et maal on palju parem ja turvalisem lapsi kasvatada ning ainuke takistus siia tagasitulekuks on töökoha puudumine," jutustas Muru. "Võtaksime nad väga hea meelega vastu, kui vaid tekiks võimalus ja vajadus."

Kuidas toetab riik maapiirkondadesse ettevõtete alustamist ning selle kaudu regionaalarengut?
Eesti regionaalarengu strateegia on suunatud kõigi piirkondade kestliku ja ühtlasema arengu soodustamisele, sõnas siseministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Eedi Sepp. Selleks on kavandatud hulk põhisuundi. Näiteks suunab riik regionaalarengu toetusmeetmeid senisest rohkem ettevõtluse, töökohtade ja tööjõu arendamisele väljapool suuremaid linnapiirkondi, eriti sealsete keskuste arendamisele.
Samuti toetab riik maapiirkondade kohandumist muutunud oludega nagu vananev ja vähenev rahvastik. Seda on kavas teha toetustega, mis on mõeldud teenuste uuendamiseks ja ökonoomsemaks muutmiseks, majapidamiste tänapäevastamiseks, kiire elektroonilise sidevõrgu välja arendamiseks ja kogukondade rolli suurendamiseks.
Sepa sõnul saab maapiirkonda ettevõtte asutaja otsetoetusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi kaudu, siseministeeriumi regionaalarengu toetusmeetmed on aga suunatud ettevõtluskeskkonna arendamisele. Selleks on kavandatud regionaaltoetused, nagu maakondliku arendustegevuse programm, Peipsiveere, Setomaa, väikesaarte programm. Kohalikud teenindusettevõtted saavad taotleda toetust teenuskeskuste programmist, mis on suunatud teenuskeskuste rajamisele või juba osutatavate teenuste loetelu laiendamisele nendes piirkondades, kus elanikele vajalike teenuste kättesaadavus on halb.
Edaspidiseks kavandab siseministeerium Sepa sõnul mitmeid piirkondade ettevõtluse ja tööhõive arendamisele suunatud toetusmeetmeid. Nende hulgas on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetamine, nagu avaliku tugitaristu arendamine piirkondlikel tööstus- ja ettevõtlusaladel või nende juures ning inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamine.
Samuti on plaanis toetada piirkondlike algatuste käivitamine tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks, mis hõlmab endas erinevate piirkondlike organisatsioonide, nt haridusasutuste, tegevusi ja koostööd inimeste ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja tööhõive suurendamiseks.
Taustatöö lihtsam
Maale ettevõtte rajamisel tuleb Muru sõnul olulist tähelepanu pöörata võimalikule logistikale: vähemalt tootmistegevuse puhul saavad eelise suurte maanteede läheduses olevad piirkonnad. Oluline on ka teedevõrk ning selle hooldamine ning elektrivõrk ning internetiühendus. Niisiis annab ta nõu teha eelnevalt selgeks, kas interneti ning mobiilileviga on antud kohas probleeme ning kui on, siis kas mõni teenuspakkuja on valmis neid lahendama. Murul endal on sellest positiivne kogemus Elisaga, kes paigaldas neile esimese kurtmise peale lisavõimendi.
Maapiirkondades ettevõtte asutamisel on ka olulisi positiivseid külgi. Näiteks on seal Muru sõnul kergem välja selgitada tulevaste töötajate tausta, samuti on suhtlemine kohaliku omavalitsusega lihtsam ning vahetu. "Valla poliitiline toetus on õlatundena kogu aeg tuntav ja väga positiivne, asjaajamine on kiire ja korrektne," selgitas ta.
Muru peab maale ettevõtte asutamise üheks põhjuseks ka seda, et töökohtade loomine aitab kaasa Eesti arengule. Selleks on võimalik kasutada ka mitmeid toetusi, mis on suunatud just maapiirkondade turgutamisele, niisiis peab Muru riigi regionaalpoliitikat teatud osas väga tugevaks.

Suurettevõtted ergastavad maapiirkonna elu
Kui alles asutatud ettevõtted pakuvad tõmbekeskustest eemal tööd üldiselt alla kümnele inimesele, siis on maapiirkondades potentsiaali tegutseda ka suurettevõtetel. Sügavkülmutatud pagaritoodete valmistaja Cristella tootmisjuht Priit Koha selgitusel oli firma asutamisel Võrru mitmeid eeliseid. Lisaks logistiliselt sobivale asukohale tegutses seal enne pika ajalooga Võru leivatehas, mille paljud töötajad on nüüd ametis ka nende firmas. Tööjõudu leidub, kuid puudust on pigem spetsialistidest.
Hetkel töötab Cristella OÜs 240 inimest, kes on Koha sõnul enamjaolt lähipiirkonna elanikud, kuid mõned juhid ja spetsialistid käivad tööl ka kaugemalt. Töötajate suurematesse linnadesse või välismaale liikumast hoidmisel peab ta tähtsaks konkurentsivõimelist palka, kaasaegseid töötingimusi ning erinevaid soodustusi, nagu spordikeskuste kasutamist ja lõunasöögi osalist kompenseerimist.
Maapiirkondades ettevõtte alustamisel tuleb Koha sõnul arvestada, et spetsialistide leidmisel või väliste teenuste kättesaadavusel võib ette tulla raskusi. Asutamise juures annab ta nõu tähele panna, kas asukoht on klientide, tarnijate ning koostööpartnerite jaoks soodne, kas leidub piisavalt tööjõudu ning välised teenused on kättesaadavad. "Kui jah, siis väärib idee kindlasti kaalumist," kinnitas Koha.

Autor: Merle Must
Hetkel kuum