Soomlane käivitab Tartus lennufirma

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 17. veebruar 2015 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomlane käivitab Tartus lennufirma
Olli Niemitalo Aero Commander ootab Tartu lennujaamas remontimist ja liinile saamist.Foto: Jassu Hertsmann
Olli Niemitalo kord Eesti lennusertifikaadist ilma jäänud lennuk ootab juba aastaid Tartu lennuväljal õhku tõusmist. Äsja pojaga kahasse loodud uus firma loodab hea õnne korral juba järgmisel aastal liinile saada.
Niemitalo suunaks lennukinina Musta mere ning lähilinnade Riia ja Stockholmi poole.
„Minu põhimõte on, et kui sa tuled põhja poolt lõuna poole, siis ära sinna põhja enam tagasi mine. Mina olen pärit Jyväskyläst 150 kilomeetrit veel põhja poole jäävast Pihtipudast, mis on paksude metsade vahel. Kui ma sealt Eestisse tulin, tegin ma otsuse, et edasi lähen ma ainult lõuna poole," sõnas 25 aastat Eestis elanud Soome ettevõtja Olli Niemitalo.
"Aga Tartu lennujaamast ei saa praegu üldse lõuna poole lennata. Viimati sai lisaks Helsingile veel Tallinnasse ka, aga mitte lõunasse. Nad tahavad, et reisijad läheksid Tallinna lennujaama, aga keegi Lõuna-Eestist ei taha seda 200 kilomeetrit põhja sõita, et siis uuesti lõunasse lennata. Mina näiteks sõidan praegu lendamiseks Riiga,“ ütles ta.
Niemitalol seisab juba 2000ndate algusest Tartu lennuväljal oma lennuk, väike 13kohaline Aero Commander 680fl. Ta ütleb, et see on ehitatud 60ndatel Ameerikas lühimaa-reisilennukiks – kütusepaagiga saab sõita 2900 kilomeetrit, mis tähendab lennuaega umbes viis ja pool tundi.
80ndatel kasutati seda Soomes transpordilennukina – ajalehtede Ilta-Sanomat ja Iltalehti üle riigi laiali vedamiseks. Uuest aastatuhandest on Commander seisnud aga Tartus ja ootab reisijaid.
Kuidas saab eraettevõtja avada lennuliini?
Lennuameti lennutegevuse osakonna juhataja Kaupo Toodu
Selleks, et avada lennuliini, peab ettevõtjal olema lennuettevõtja sertifikaat, mida saab taotleda lennuametist. Lisaks on vaja lennuoperaatori ning lennukõlblikkuse sertifikaati. Kui ettevõtjal on olemas kõik nõutud sertifikaadid, siis lennuliini avamine on juba läbirääkimiste küsimus lennujaamadega, kust ja kuhu soovitakse liini avada.
Tasub mainimist, et ärilise lennutranspordiga alustamine on küllaltki pikk protsess ning hõlmab endas väga läbi mõeldud ning sihikindlat tegevust. Iga sertifikaadi tingimuseks on käsiraamatute omamine, kus kirjeldatakse ettevõtja tegevusi ja protseduure ning lisaks peab olema toimiv organisatsioon koos kvaliteedisüsteemi ning ohutusjuhtimisega.
Lennuettevõtte võtmeisikutele on vajalik lennuameti heakskiit ning nende teadmised regulatsioonidest ning kogemused lennundussektoris peavad olema piisavad, et tagada ohutu ning turvaline tegevus. Ühe ettevõtja sertifitseerimine alates sertifikaadi taotlusest kuni sertifitseerimise lõpuni kestab minimaalselt kolm kuud, kuid praktikas umbes pool aastat.
Uue lennufirma sünd
Kahe nädala eest otsustas Niemitalo koos oma Soomes elava 21aastase pojaga luua uue lennuettevõtte, mis tähendab tegelikult oma ühele olemasolevale firmale nimemuudatuse tegemist ja Aero Commanderi lennukõlblikuks remontimist.
„Mul oli varem firma Haidler OÜ, mille nimi on pandud ühe auto järgi, mille kunagi ostsin. See sama mudel oli teise maailmasõja ajal Hitleri auto. Aga pojale see nimi ei meeldinud, seega, kui kõik läheb korda, peaks juba järgmine kuu olema registris OÜ Euro Flight. Tartu lennujaama remondiga ei tehtud mitte ainult lühikest lennurada, vaid ka nii väikesed angaarid, et suured lennukid ei mahugi sinna sisse. Minu oma aga mahub täpselt,“ jutustas ta.
Isa-poja Niemitalo plaan on suve jooksul lennuki remontimist alustada, see läheb hinnanguliselt maksma umbes 60 000 eurot.
Selles, et lennuhuvilisi leidub, on nad isa sõnul kindlad. Ise pole Niemitalo ammu lennanud, firmasse palkaks ikka piloodid. Esmajärjekorras avaksid nad Riia liini ning siis vaatavad, kuhu edasi minna.
Mõttes on olnud ka Peterburi, Stockholmi Bromma lennuväli ja varem oli ka Helsingi Malmi lennuväli, mitte Vantaa. Tšerterreise teeksid nad Tartust Musta mere äärde.
„Ütlesin pojale, et ettevõtte tööle saamiseks läheb vähemalt üks aasta sellest hetkest, kui lennuk on korras. Ma olen terve elu eraettevõtluses olnud, tunnen juba seda asja. 2009. aastast on mul tegelikult kokkulepe olemas kahe lennuki ostmiseks, üks Taanist ja teine Inglismaalt. Praegu huvitaks mind küll neist ainult üks, ostaksin Taanist 20kohalise lennuki. Ühe lennukiga saaks teha siis tšarterlende ja teisega liinilende, aga eks kõigepealt püüame ikka selle olemasoleva korda saada,“ sõnas Niemitalo.
Ta ütleb, et poeg tahab veel aastakese Soomes töötada, siis on projekti käima saamisel valmis Eestisse kolima.
„Järgmine kuu tuleb ta siia ja hakkame koos lennukit üle vaatama. Taotleme talle siin ID-kaarti. Mina soovitasin tal minna pärast kooli lõpetamist lennundust õppima, aga kooli sotsiaalpedagoog ütles, et ära seda küll tee ja tema võttis seda nii tõsiselt. Nüüd paneb arvuteid kokku ja võtab lahti,“ lausus Niemitalo.
Ainus takistus väike lennurada
Tallinna Lennujaama kommunikatsioonijuht Margot Holts
Meil on hea meel kõikide erafirmade üle, kes tahavad meie hallatavatest lennujaamadest lennata. Paraku seab meile Tartus piiranguid lühike lennurada: väga suurte lennukitega sinna maanduda ja sealt üles tõusta ei saa. Kui aga leitakse sobiv lennuk ning saavutatakse kõik vajalikud kokkulepped, toetame omalt poolt igati teavituse ja kõige muuga, millega vähegi saame, et inimesed uutest liinidest teada saaksid ja neid kasutama hakkaksid.
Lennusertifikaadist ilma
Kui Niemitalo Commanderi 2000ndatel ostis, läks tal ligi kolm aastat lennuki üles putitamisele Helsingi Malmi lennuväljal ning aastal 2006 oli tal ka Eestis kehtiv lennuluba.
„Ma ehitasin seda nagu kirikut: kõik jõulud ja nädalavahetused veetsin iga vaba hetke lennuki tiiva all ja peal. Soomes soovitati, et vii oma lennuk Eestisse, seal on kergem lennundusega tegeleda. See oli nii vale samm, et ma kohe ei tea,“ ütles ta.
Nimelt oli Niemitalol 2006. aastal Eestis aastane kehtiv lennusertifikaat, kuid tema sõnul tühistas lennuamet selle kehtivuse kolm kuud enne selle lõppu.
„Mulle öeldi, et pole seadusi, mille alusel saaks minu lennukit kontrollida. Öeldi, et lennata ei saa enne, kui täidan euroseadusi. Tartu lennujaamas oli puudu euronõuetele vastav angaar, kus ma saaksin oma lennukile hooldust teha. Aga ma ei saanud ka ühekordset õhku tõusmise luba, et sõita Malmi või Bromma lennujaama hooldust tegema. Saime selle ühe aasta jooksul lennata vaid 30 lennutundi. Mu lennuk jäi lihtsalt bürokraatia hammaste vahele,“ rääkis Niemitalo.
Remondituna saaks õhku tõusta
Lennuameti lennutegevuse osakonna juhataja Kaupo Toodu sõnul oli Niemitalo lennukil lennukõlblikkuse sertifikaat, kuid tema õhusõiduk kustutati registrist, sest see polnud enam lennukõlbulik ning lennuki remont selle taastamiseks oli tegemata.
„Selleks, et taastada nimetatud õhusõiduki lennukõlblikkus, tuleb antud õhusõidukil teostada täiemahuline hooldus vastava pädevusega sertifitseeritud hooldeorganisatsiooni poolt,“ märkis ta.
2006. aastal lendas Niemitalo lennuk 30 lennutunni jagu Eesti ja Soome vahet.
„Vedasime sinna oma äriettevõtte kaupa, viisime Tartu külje all Paradiisi talus tehtud meriinovillaseid voodiesemeid. Enne seda tiirutasin kümme aastat sõiduautoga ümber Soome, hirmus tüütu oli. Mõtlesin juba, et peaks väikse helikopteri ostma, aga selle üleval pidamine on hirmus kallis. Siis tuli mõte, et võiks hoopis väikse transpordilennuki osta. Nii see kõik alguse sai,“ selgitas Niemitalo.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- LENNUAMET
- Lennundus
Hetkel kuum