Soomlane käivitab Tartus lennufirma

Niemitalo suunaks lennukinina Musta mere ning lähilinnade Riia ja Stockholmi poole.

„Minu põhimõte on, et kui sa tuled põhja poolt lõuna poole, siis ära sinna põhja enam tagasi mine. Mina olen pärit Jyväskyläst 150 kilomeetrit veel põhja poole jäävast Pihtipudast, mis on paksude metsade vahel. Kui ma sealt Eestisse tulin, tegin ma otsuse, et edasi lähen ma ainult lõuna poole," sõnas 25 aastat Eestis elanud Soome ettevõtja Olli Niemitalo.

"Aga Tartu lennujaamast ei saa praegu üldse lõuna poole lennata. Viimati sai lisaks Helsingile veel Tallinnasse ka, aga mitte lõunasse. Nad tahavad, et reisijad läheksid Tallinna lennujaama, aga keegi Lõuna-Eestist ei taha seda 200 kilomeetrit põhja sõita, et siis uuesti lõunasse lennata. Mina näiteks sõidan praegu lendamiseks Riiga,“ ütles ta.

„Ütlesin pojale, et ettevõtte tööle saamiseks läheb vähemalt üks aasta sellest hetkest, kui lennuk on korras. Ma olen terve elu eraettevõtluses olnud, tunnen juba seda asja. 2009. aastast on mul tegelikult kokkulepe olemas kahe lennuki ostmiseks, üks Taanist ja teine Inglismaalt. Praegu huvitaks mind küll neist ainult üks, ostaksin Taanist 20kohalise lennuki. Ühe lennukiga saaks teha siis tšarterlende ja teisega liinilende, aga eks kõigepealt püüame ikka selle olemasoleva korda saada,“ sõnas Niemitalo.

Ta ütleb, et poeg tahab veel aastakese Soomes töötada, siis on projekti käima saamisel valmis Eestisse kolima.

„Järgmine kuu tuleb ta siia ja hakkame koos lennukit üle vaatama. Taotleme talle siin ID-kaarti. Mina soovitasin tal minna pärast kooli lõpetamist lennundust õppima, aga kooli sotsiaalpedagoog ütles, et ära seda küll tee ja tema võttis seda nii tõsiselt. Nüüd paneb arvuteid kokku ja võtab lahti,“ lausus Niemitalo.

Lennusertifikaadist ilma 

Kui Niemitalo Commanderi 2000ndatel ostis, läks tal ligi kolm aastat lennuki üles putitamisele Helsingi Malmi lennuväljal ning aastal 2006 oli tal ka Eestis kehtiv lennuluba.

„Ma ehitasin seda nagu kirikut: kõik jõulud ja nädalavahetused veetsin iga vaba hetke lennuki tiiva all ja peal. Soomes soovitati, et vii oma lennuk Eestisse, seal on kergem lennundusega tegeleda. See oli nii vale samm, et ma kohe ei tea,“ ütles ta.

Nimelt oli Niemitalol 2006. aastal Eestis aastane kehtiv lennusertifikaat, kuid tema sõnul tühistas lennuamet selle kehtivuse kolm kuud enne selle lõppu.

„Mulle öeldi, et pole seadusi, mille alusel saaks minu lennukit kontrollida. Öeldi, et lennata ei saa enne, kui täidan euroseadusi. Tartu lennujaamas oli puudu euronõuetele vastav angaar, kus ma saaksin oma lennukile hooldust teha. Aga ma ei saanud ka ühekordset õhku tõusmise luba, et sõita Malmi või Bromma lennujaama hooldust tegema. Saime selle ühe aasta jooksul lennata vaid 30 lennutundi. Mu lennuk jäi lihtsalt bürokraatia hammaste vahele,“ rääkis Niemitalo.

Remondituna saaks õhku tõusta

 Lennuameti lennutegevuse osakonna juhataja Kaupo Toodu sõnul oli Niemitalo lennukil lennukõlblikkuse sertifikaat, kuid tema õhusõiduk kustutati registrist, sest see polnud enam lennukõlbulik ning lennuki remont selle taastamiseks oli tegemata.

„Selleks, et taastada nimetatud õhusõiduki lennukõlblikkus, tuleb antud õhusõidukil teostada täiemahuline hooldus vastava pädevusega sertifitseeritud hooldeorganisatsiooni poolt,“ märkis ta.

2006. aastal lendas Niemitalo lennuk 30 lennutunni jagu Eesti ja Soome vahet.

„Vedasime sinna oma äriettevõtte kaupa, viisime Tartu külje all Paradiisi talus tehtud meriinovillaseid voodiesemeid. Enne seda tiirutasin kümme aastat sõiduautoga ümber Soome, hirmus tüütu oli. Mõtlesin juba, et peaks väikse helikopteri ostma, aga selle üleval pidamine on hirmus kallis. Siis tuli mõte, et võiks hoopis väikse transpordilennuki osta. Nii see kõik alguse sai,“ selgitas Niemitalo.