Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööviljakuse tõstmine tõi kahjumi

Estonian Celli energiakulukas tehas, mille tööshoidmise kulud on riigimaksude kasvu tõttu kõrged.Foto: Arno Mikkor

Estonian Celli kõrge tööviljakus tuleneb osalt automatiseeritusest, mis omakorda on välja toonud kõrge tööviljakuse varjupoolena suure elektrienergiakulu, mis oli ettevõtte kahjumi üks peamisi põhjusi, selgitas Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.

Estonian Celli haavapalgist puitmassi tootev tehas oli greenfield project, st tühjale platsile rajati tehasehooned, kuhu paigutati tipptehnoloogia kõrgeima võimaliku automatiseerituse tasemel. Lahe selgitas, et ettevõtte eesmärk on olnud pidevalt tootmismahtu maksimeerida, sest iga toodetud puitmassitonn leiab kiiresti ostja. Juhtub ka seda, et pakid laaditakse liinilt otse konteineritesse või autodele, kirjutab Äripäeva 25. veebruari kuukiri Tööstus.

Kuidas saavutada kõrge tööviljakus?
1. Tehas töötab sõltumata päevast ja kellaajast. Tootmine peatatakse vaid hooldusseisakuteks.
2. Kõrgeima efektiivsuse saavutamiseks projekteeriti tehasesse kõigest üks, aga see-eest võimsaim võimalik tootmisliin.
3. Alates käivitamisest on tehases olnud kasutusel väga keskkonnasõbralik tehnoloogia, mis vastab kõrgeimate keskkonnastandardite nõuetele. Ettevõte teeb pidevalt investeeringuid, et vähendada keskkonnamõju.
4. Pideva innovatsiooni viimase näitena võib nimetada omaniku julgust investeerida 11 miljonit eurot Euroopa suurimasse ühemahutilisse biogaasi reaktorisse, mis on esmakordne lahendus Euroopa puitmassitehaste kõrval.

Paraku on kõrgel tööviljakusel ka oma varjuküljed. “Automatiseeritud protsess ja valitud kemi-termo-mehaaniline tehnoloogia on väga energiamahukas. Kuna tehase käivitusjärgsel perioodil on elektrienergia tariif peamiselt riigi kehtestatud maksude tõttu enam kui 2,5kordistunud, siis on energiast kujunenud suurim kuluartikkel ja tehase 22 miljoni eurose kahjumi peamine põhjus. Praegu maksab Estonian Cell elektri eest 4-6 miljonit eurot aastas rohkem, kui maksaks sama võimsusega tehas Soomes või Rootsis,” rääkis Lahe.

Suur energiatarvidus iseloomustab enamikku tänapäevaseid kõrge tööviljakusega tööstuseid. “Elektrienergiat eksportiva riigina ei peaks Eestis energiatarbimise pärast liigselt muretsema, seda enam, kui leidub tööstusettevõtteid, mis energiakasutusega ekspordiväärtust veelgi tõstavad. Loodame, et sarnaselt Soome ja Rootsiga kehtestatakse ka Eestis lähiajal maksuvabastusi ja maksulagesid tööstusettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks,” lisas ta.

Käive töötaja kohta kasvab pidevalt

Täisautomatiseeritud tehases töötab kokku 85 inimest. Estonain Celli käive töötaja kohta oli 2014. aastal üle 800 000 euro, 2013. aastal oli see 767 000 eurot. Tehase mõju tööandjana on siiski suurem, kuna kogu väärtusahelas annatakse tööd ligikaudu 500 inimesele.

Estonian Cell on Eesti suurim taastuvast allikast pärineva biogaasi tootja, Estonian Celli 2014. aasta käive oli 69 miljonit eurot ja tehas eksportis toodangu 100%.

Estonian Cell kuulutati sel aastal keskkonnaministeeriumi Eesti keskkonnaauhindade konkursi üldvõitjaks. Ettevõte sai ka võidu keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi alamkategoorias.

Estonian Cell on enam kui tuhande ettevõtte hulgas jõudnud üleeuroopalise konkursi European Business Awards finaali. Konkursil tunnustatakse firmasid nende saavutuste ja innovatsiooni eest. Estonian Cell kandideerib ainukese Eesti firmana keskkonnamõju ja vastutustundliku ettevõtluse kategoorias. Võitjad selguvad juunis.

Peale selle saab 25. veebruaril ilmuvast kuukirjast Tööstus teada, millised on erakondade tulevikuplaanid tööstuse vallas ja kuidas Kõmsil maju toodetakse.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.