Ehitus tammub paigal ja turismi haaras ebakindlus

Kuigi võrreldes aastataguse ajaga on ehitusettevõtete kindlustunne natuke parenenud, pole see konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul siiski kõrge. Kõige olulisemaks mõjutajaks on ebapiisav nõudlus ning hinnad on jätkuvalt kerges languses.

Lemminkäinen Eesti ASi tegevjuhi Sven Pertensi sõnul pole turul lihtsalt piisavalt raha. "Põhiliseks mõjutavaks teguriks on nõudlus. Ebapiisav nõudlus on peamiseks arengu takistajaks. Selle taga on majanduse üldine olukord, tellimuste ja raha ebapiisavus," rääkis Pertens ehitussektori turu olukorrast.

Ehitussektor elavneb reeglina suvel, eriti teedeehitus. "Lühiajalises võrdluses on numbrid paranenud. Kuid kui võrrelda eelmise aastaga, siis märkimisväärset hüpet või arengut ma ei näe," rääkis Pertens.

"Kui me oleksime praegusega väga rahul, siis oleks stabiilne positiivne. Kuid praegu tähendab stabiilne teataval määral stagnatsiooni, edasiminekut pole näha. Riik oma regulatsioonidega on ehituse suhteliselt keeruliseks muutunud," rääkis Pertens, kelle sõnul nõuab riik liiga paljude paberite ja aruannete täitmist, mis pidurdab niigi kidurat arengut. Tema hinnangul on juba isegi millegi alustamiseks vaja liiga palju paberit määrida. Säärane mittetootev tegevus (bürokraatia - toim) on Pertensi hinnangul riigis kasvanud juba üle normaalsuse piiri.

Stagnatsioon ja arengupuudus tekitab Pertensi sõnul jällegi hinnasurvet. "Kui pakkumine ületab nõudlust ja kõik üritavad päikese all oma kohta leida, siis hind läheb tavaliselt pigem alla kui üles," rääkis ta ja lisas, et mõjutajaks on ka kütuse hind, energia- (elekter, gaas) ja tööjõuhinnad. "Arvan, et tööjõuhind tõuseb. Maavarde keskkonnatasud kallinevad ilmselt - kõik see surub hinda üles. Kui ettevõtja vaatab, kui palju jääb raha lõpuks endale toimetamiseks, siis see osa kindlasti langeb," rääkis Pertens.

Samuti ei tasu tema sõnul alahinnata ärevat poliitilist olukorda, mis turgu mõjutab, kas välispartnerite või ekspordinumbrite kaudu. Kui Lemminkäinen on viimase nelja aasta jooksul töötajate arvu vähemalt 30% kärpinud, siis ettevõtted, kes seda tänaseks veel teinud ei ole, on suure tõenäosusega selleks nüüd sunnitud. "Oleme saavutanud piiri, millest edasi vähendades me enam efekti ei saavuta - siis peaks mingi tegevuse lihtsalt kinni panema. Kuid kui mõni ettevõte pole seda varem teinud, siis see ongi nüüd see pidev efektiivsusele suunatud protsess," märkis Pertens.

Skanska ASi tegevjuhi Andres Aaviku sõnul on ehitusturu olukord sektorite lõikes erinev. Neil, kes elasid möödunud aastatel rohkem avaliku sektori tellimustest ja europrojektidest, on sel aastal tema sõnul keerulisem. "Vanad projektid on läbi ja uued tõenäoliselt sel aastal veel ei alga. Europrojektide maht ilmselt väheneb. Sel aastal on konkurents oluliselt karmim ja neil ettevõtjatel olukord keerulisem," möönis Aavik.

Kui üldist turgu vaadata, siis on erasektori tellimuste osakaal tema sõnul õnneks stabiilne olnud. Kuigi Ukraina ja Venemaa olukord suunab ettevõtjaid ettevaatlikkusele, on vaatamata sellele investeeringuid siiski tehtud. "Nii elukondliku kui ärikinnisvara suuna peal on tööd olnud," lausus ehitusettevõtja.

Mahtudest rääkides Aavik ülemäära optimistlik ei ole. "Võrreldes aastataguse ajaga, kui oli töös palju ka avaliku sektori projekte, mahud sel aastal pigem ei kasva. Eurorahade puudumine avaldab mõju ka teedeehitusele, kuid maanteeameti eelarve on stabiilne ja ma arvan, et tööd siiski on," märkis ta.

Kui kohalik nõudlus ja tarbija ebakindlus on üks faktor, mis Eesti ehitusturgu mõjutab, siis teiseks on Ukrainaga seotud sündmused. "Ukraina mõjutab tegelikult kõiki, ka pankade finantseerimispoliitikat, iseasi, kas nad seda välja ütlevad. See kõik teeb kindlasti ettevaatlikumaks. Otsuseid, mis puudutavad suurte projektide finantseerimisi, ei tehta ammu Eestis, neid tehakse väljaspool ja sealtpoolt vaadates nähakse riske teinekord suuremana," märkis Aavik.

Ainuke ehitushinna komponent, mille hind on oluliselt langenud, on nafta, kuid pikas perspektiivis oma plaane sellele rajada ei tasu, leiab Aavik, sest samal ajal on kohalike materjalide hinnad jällegi pigem tõusuteel.

"Kokkuvõttes ma olulist hinnalangust ei näe, kuid kui arvestada tõsist konkurentsi, siis hinnad tõenäoliselt ka ei tõuse. Täna võidab ehituses pigem tellija - tõenäoliselt saavad nad hea hinna," lausus Aavik.

Teenindusettevõtete kindlustunne oli veebruaris viimaste aastate halvim ning see tulenes peamiselt turismi-, transpordi- ja logistikasektorist.

Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimehe Verni Loodmaa sõnul on seis ebakindel. "Meie sektori seis on ärev. Kui vaatame eelmise aasta statistikat, siis turistide arv pöördus teisel poolel langustrendile. Eelkõige Venemaa suunalt. Täna pole küll arvata, et see trend oleks aasta esimese kahe kuuga järsult muutunud," nentis kurba tõsiasja Loodmaa.

Kuigi seis tekitab ebakindlust, pole liigseks närvilisuseks Loodmaa sõnul siiski põhjust. "On ju ka varem ette tulnud selliseid olukordi ja meie teenindussektor on sellest üsna nutikalt välja tulnud. Kuid ma ei mõtleks vaid idaturul ja Venemaal juhtuvale, sest vaevalt seal ülikiireid muudatusi tuleb," märkis Loodmaa ja lisas, et loodab pigem Venemaa majandusliku olukorra paranemisele, et sealsed inimesed saaksid taas Eestisse reisida. Huvi meie vastu pole tema sõnul kuskile kadunud, lihtsalt raha napib praegu.

"Samal ajal ma loodan väga seda, et meie teised lähiriigid - Soome ja Läti - jätkaksid samasuguses suhtes meie turismi, et meil sealt oleks piisavalt turiste, kellel oleks huvi Eestisse tulla," lisas Loodmaa.

Eesti Konjunktuuriinstituut, Marje Josing:

*Tarbijate kindlustunne veebruaris langes, kuid jäi paremaks pikaajalisest keskmisest tasemest (kindlustunde indikaator jaanuaris -2, veebruaris -8, pikaajaline keskmine -9). Paranesid ootused pere majandusolukorra arengute suhtes, kuid halvenesid ootused Eesti majandusolukorra ja tööturu arengute osas ning säästuprognoos. 30% küsitletute arvates on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 35% hinnangul sama ja 21% pelgab halvenemist (saldo veebruaris +3, jaanuaris +6). Tarbijate ebakindlust suurendab Venemaa pingeid õhutav käitumine ja Kreeka isepäine käitumine eurotsoonis.

Tarbijate inflatsiooniootused on teist kuud järjest negatiivsed.

*Ehitusettevõtete kindlustunne püsib madalal tasemel (kindlustunde indikaator jaanuaris -27, veebruaris -24), kuid võrreldes aastataguse olukorraga, on olukord parem. Olulisimaks ehitustegevust takistavaks teguriks on ebapiisav nõudlus (nii hindas 80% ettevõtetest). Viimasel kolmel kuul on ehitustööde maht olnud languses, kuid prognoosid järgneva 3 kuu osas on oluliselt optimistlikumad kui eelmise aasta veebruaris. Nii ootab järgneval kolmel kuul tööde mahu kasvu iga kolmas ettevõte (saldo +12, eelmise aasta veebruaris -7).

Hinnad sektoris on nappiva nõudluse tingimustes jätkuvalt kerges languses (saldo -8). Ka töötajate arvu plaanitakse järgneva 3 kuu jooksul vähendada, kuid oluliselt väiksemas mahus kui eelmise aasta veebruaris.

*Töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunne viimase kuuga paranes (kindlustunde indikaator jaanuaris -7, veebruaris -1), kuid on jätkuvalt alla pikaajalist keskmist ja natuke halvemal tasemel kui eelmise aasta veebruaris. Kindlustunnet hoiab madalal tagasihoidlik nõudlus nii sise- kui eksporditurgudel. Üld nõudlust on alla tavapärase 34%-l ettevõtetest ja eksportnõudlus on alla tavapärase 33%-l ettevõtetest. Töötajate arv sektoris lähema 3 kuu jooksul püsib stabiilne. Müügihinnad on kerges languses.

*Jaekaubandusettevõtete kindlustunde indikaator oli veebruaris +1, mis on tagasihoidlikum kui eelnevate aastate veebruaris. Viimase 3 kuu müük on läinud antud sesooni kohta tavapäraselt (36% kauplusi suurendas käivet, 35% käive ei muutunud. Samas 29%-l kauplustel käive kahanes ja igal viiendal kauplusel on kaubavarud liiga suured. Võrreldes eelmise aastaga hindavad juhid praegust ärikonjunktuuri negatiivsemalt, seetõttu ollakse ka tellimustega ettevaatlikumad. Järgneva 3 kuu müügi prognoos on mõnevõrra tagasihoidlikum kui eelmise aasta veebruaris, kuid 6 kuu vaates ollakse ärikonjunktuuri hinnates optimistlikud (saldo +31).

*Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on veebruaris -13 ja see on viimaste aastate halvim näitaja. Langus tuleneb jätkuvalt põhiliselt turismi- ,transpordisektori ja logistikasektorist. Nii on hotellisektori kindlustunde indikaator -37, maanteetranspordil - 35, logistikasektoris -34. Venemaa majanduse raske olukord on vähendanud idaturistide arvu ja tellimusi transpordisektorile. Kui hotellisektor näeb lähema 3 kuu jooksul nõudluse kasvu, siis logistikasektor pigem kahanemist.

*Hea on ärikonjunktuur jätkuvalt IT sektoris. Viimase 3 kuu jooksul suurenes teenuste müük 49% ettevõtetes (saldo +44) ja lähema 3 kuu jooksul suureneb müük igas kolmandas ettevõttes (saldo +4). Töötajate arv on suurenenud viimase 3 kuu jooksul igas neljandas ettevõttes ja iga kolmas IT firma soovib töötajaid juurde palgata ka järgneva 3 kuu jooksul. Hinnad on tõusutrendis (saldo +12).