Soome võitleb varimajandusega ehitussektoris

Artikkel

- Uudised
- Urve Vilk
- 3. märts 2015 kell 13:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome võitleb varimajandusega ehitussektoris
Soome võitleb varimajandusega ehitussektorisFoto: Raul Mee, Äripäev
Kõige agressiivsemad muutused Soome maksupoliitikas ja -kontrollis on toimunud just ehituses, ütles sealse maksuameti kontsernimaksukeskuse audiitor Kirsti Piiskoppel.
Ehitus on Soomes väga põhjaliku kontrolli all, rääkis Piiskoppel, kes on viimased neli ja pool aastat tegutsenud ehitussektori ja rasketööstuse auditeerimisega, kirjutab 4. märtsi Äripäev ehituse rubriigis.
Äriühingu maksustamine
Tulumaks 20%Maksuamet määrab avansilised maksed äriühingu antud andmete alusel.Maksustamisel arvestatakse kinnipeetud tulumaksu, avansilisi makseid ja nende täiendusmakseid.Püsiv tegevuskoht võib kahjumit maha arvata tulevaste aastate kasumist.
Tuluallikamaks – LähdeveroLaki rajoitetusti verovelvollisen tulon verottamisestaSoome töö tellija on kohustatud kinni pidama tuluallikamaksu 13% välisriigi äriühingule makstud tasu eest, kui töö on tehtud Soomes.FIEd ja füüsilised isikud 35%.Kinnipidamist ei tehta, kui tasu saaja on ettemaksuregistris või esitab 0%-maksukaardi.
Tuludeklaratsiooni esitamineÄriühingud esitavad tuludeklaratsiooni blanketil 6B.Teave äriühingu amortisatsioonidest antakse lisablanketil 62.Lisana Soome raamatupidamisseaduse (kirjanpitolaki) järgselt tehtud kasumiaruanne ja bilanss.Selgitus äriühingu tegevusest esitatakse, kui äriühing on seisukohal, et püsivat tegevuskohta ei teki või äriühing ei ole saanud maksuameti otsust või siduvat eelotsust, et püsivat tegevuskohta ei teki.Tuludeklaratsioon või selgitus tuleb Soomes esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
Piiskoppel meenutas Äripäeva ja advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid ühisseminaril, et on kokku puutunud olukorraga, kus talle helistab kliendina suur ehitusettevõtja, kes on mures, et ei saa oma arvet tasuda, kuna arvete tasumise süsteem on kooskõlastatud registrite teenusega, kus on nähtavad kõikide allhankijate registreerimised. Kui ühte kolmest registrist ei kuuluta (ettemaksu-, tööandjate- ja käibemaksuregister – toim), ei saa arvet maksta. Eriti ehituses tuleks seega Piiskoppeli soovitusel arvestada, et ettemaksuregistrisse kuulumine on väga tähtis, eriti kui ollakse seotud allhangetega.
Ettemaksuregister ei tähenda Piiskoppeli sõnul muud kui seda, et juriidiline isik tasub ise oma ettevõtte tulumaksu, temalt pole vaja kinnipidamisi teha. Kui kohustus ei ole täidetud, eemaldatakse ettevõte ettemaksuregistrist, see aga tekitab palju probleeme. Juhtuda võib teisigi apsakaid
Piiskoppel meenutas juhtumit ettevõttega, millel tekkis probleem raamatupidaja pärast – deklareerimiskohustused jäid täitmata. Kuna arveldusega oli kiire, aga ettevõte kukkus ettemaksuregistrist välja, mõtles juht, et asutab uue ettevõtte, et sellega registrisse saada. Maksuhaldur aga teatas, et kuna omanikul on juba üks ettevõte, mille kohustused on täitmata, pole see võimalik. Kui maksustataval isikul on teiste juriidiliste isikute kaudu kohustusi üleval, ei saa uut ettevõtet asutada.
Piiskoppel nimetas teisigi ehitusega seotud maksunüansse. Käibemaksu eripära ehitusteenuste puhul on pöördmaksustamine. Muudatus kehtib alates aprillist 2011 ning see on osa võimul oleva valitsuse loodud varimajanduse tõkestamise programmist. “Ehituses on viimase nelja aasta jooksul toimunud kõige agressiivsemad muudatused. Enim on keskendutud ehitusele, aga edasi liigutakse ka metallitööstusse ja restoraniärisse,” märkis Piiskoppel.
Soome maksuameti registrid
EttemaksuregisterÄriühing vastutab ise tulumaksu tasumise eest avansiliste maksetena, tekib deklareerimiskohustus. Kui registreeringut pole, peetakse tasust kinni 0%, 13% (äriühing) või 35% (FIE).Registreeruda tuleb, kui tegeletakse ettevõtlusega ja riikide vahel on maksuleping või kui tekib püsiv tegevuskoht.Maksuamet kontrollib äriühingu deklareerimis- ja maksekohustusi korra aastas (28.2 ja 31.8).
Tööandjate registerKui äriühingul on püsiv tegevuskoht ja ta maksab regulaarselt tasu vähemalt kahele või enamale töötajale või maksab tasu rohkem kui kuuele töötajale, kes töötavad ajutiselt.Kui registreeringut pole, on töötaja kohustatud ise oma füüsilise isiku tulumaksu maksuametile tasuma.Tööandjal on kohustus töötaja tasult tulumaks kinni pidada vastavalt tulumaksu- või tuluallikamaksukaardile. Tekib deklareerimiskohustus.
KäibemaksuregisterA. Arvonlisäverovelvollisen rekisteriRegistreerida (ilmoittautuminen) tuleb äriühing, kellel on käibemaksustamise mõttes püsiv tegevuskoht või kui:ostja on välismaalane, kellel ei ole püsivat tegevuskohta ja kes ei ole kantud km registrisse;ostja on eraisik, müüb teisest ELi riigist Soome kaupa eraisikule või teisele vastavale subjektile;äriühing tegeleb reisijaveoga Soomes, müüdav teenus annab õiguse osaleda koolitusel-, teadus-, meelelahutus- ja spordiüritustel, messidel, näitustel jt.B. Arvonlisäverovelvollisen rekisteriRegistreerimisega kaasneb sisendkäibemaksu mahaarvamiseõigus ja deklareerimiskohustus.Registrisse kandmist (hakeutuminen) võib taotleda ka siis, kui Soomes müümise suhtes oleks maksukohustus ostjal.Kui välisriigi äriühing teeb Soomes ühendusesiseseid hankeid või teeb vastavat müüki, tuleb registreeruda teavituskohustuslaseks (ilmoituksenantovelvollinen).
Pöördmaksustamise eripärad
Ehitusteenus pöördmaksustatakse, kui müüdav teenus on ehitusteenus või tööjõu rent selle ehitusteenuste osutamiseks ja teenuse ostja on isik, kes müüb tavapäraselt ehitusteenust või rendib tööjõudu ehitustööde osutamiseks. See tähendab, et töö maksustamisel läheb käibemaksukohustus töö tellijale. Ehitusteenuste müük ei pea olema äriühingu põhiline tegevusala, selleks loetakse näiteks ka pinnase- ja vundamenditööd, ehitus- ja viimistlustööd, ehitusmasinate renti koos juhiga, objekti koristustöid ja muudki.
Pöördmaksustamisest veel värskem varimajanduse vastu võitleva programmi osa on vajadus deklareerida ehitusteenuste ostmist. See kohustus jõustus möödunud aasta juulist, ent puudutab ka varem alustatud objekte.
Deklareerima peavad ka teised ettevõtted, mitte ainult ehitajad: kord kehtib ka neile, kes ostavad ehitusteenust, olgu selleks kas või juuksurisalong, kes ostab remonditöid. Töö tellija deklareerimiskohustus tekib, kui töövõttu puudutava lepingu käibemaksuvaba väärtus ületab 15 000 eurot, peatöövõtja deklareerimiskohustus tekib, kui töövõttude käibemaksuvaba tervikväärtus objektil ületab 15 000 eurot.
Deklareerimine käib samas rütmis käibemaksu deklareerimisega ehk ülejärgneva kuu 12. kuupäevaks.
Teenuse tellimise puhul on deklareerimine üsna lihtne kohustus, aga ehitusteenuste puhul, juhul kui muudetakse rolli ja hakatakse näiteks peatöövõtjaks, peab deklareerima kõik töötajad, kes on objektil. See kehtib objekti puhul, kus toimetab mitu allhankijat oma inimestega ja objektide töövõttude väärtused ületavad 15 000 eurot. “See on väga töömahukas ja ettevõtte jaoks kulukas protsess,” tunnistas Piiskoppel.
Teenuse sisseost kaitseb teadmatuse vastuVillu Maamägi, VMT Ehitus ASi juhatuse liige
Oleme ennast teadmatuse vastu turvanud – kasutame Soome raamatupidamisfirmat, milles töötavad eestlased, kes teavad sealseid reegleid väga täpselt. Sellised firmad on nii Soomes, Rootsis kui ka Norras, kõigis on eestlased tööl.
Olen veendunud, et teenuse eest tuleb maksta vähem, kui tuleks maksta palgal olevale raamatupidajale. Seadustes on väga palju eri aspekte ja eripärasid, mida ise ei teaks, nii et see on väga vajalik.
Algul proovisime ka omal käel tegeleda, kui tegu oli veel komandeeringutega ja lühiajaliste töödega, aga nüüd on meil Soome registrinumbriga firma ja enam ei püüa me kõigega ise hakkama saada.
Kõiki reegleid raske mõista
Väikefirmadel kaasneb Soomes tegutsemisega palju maksuküsimusi, mis ei lase ettevõtjatel rahulikult magada.
OÜ Solid juhatuse liikme Lauri Puskari firma tegeleb Soomes peamiselt ehitustööjõu rendiga. Tema sõnul tekib võõras riigis maksustamist puudutavad küsimusi palju. “Pidevat peavalu tekitab segadus, millise riigi seaduse järgi peab tegutsema – Eesti ootab enda ja Soome enda seaduste täitmist,” märkis Puskar.
Tema sõnul on üks hämaratest aladest see, kas meie ettevõte peab seal tulumaksu maksma või mitte. “Kui juhatuse liige elab ja töötab seal, ei teki küsimusi. Aga kui juhatuse liige elab ja töötab Eestis?” küsib Puskar, kelle sõnul käib neil ka praegu maksuametiga selles küsimuses vaidlus. “Kõige mustema stsenaariumi järgi tähendab see tagantjärele tekkivat tulumaksuvõlga intressidega,” märkis ta.
Samuti põhjustab Puskari hinnangul paljudes segadust, kas lepingud peaks eestlastega sõlmima Eesti või Soome seadusi silmas pidades. “Palgad tuleb maksta Soome tingimustel, see on arusaadav, aga kuidas käituda lepingutega?” küsis Puskar. “Kogu aeg on hirm kuklas, kas teed õigesti või mitte, tagantjärele kaela tulev maksuvõlg on igale ettevõttele raske, see võib sundida lausa tegevust lõpetama,” lisas ta.
Vasturääkiv info
Puskar nentis, et Eestis räägitakse ühte ja Soomes teist juttu. “Võta siis kinni, kuidas õige on.”Paljudel juhtudel on probleem ka see, et ehitusettevõtjad pole võimelised end ise reeglitega kurssi viima, kuna tegu on ehitus-, mitte äritaustaga inimestega. Samas on Soomes Ernst & Youngi konsultatsioonitunni hind 500-700 eurot, mida ei jõua paljud maksta.
Puskar tunnistas, et kui on võimalik odavamalt läbi ajada, tahaks seda iga ettevõtja. “Kes ikka soovib rohkem makse maksta. Aga tihti ei tea, kas tegu on lubatud võimaluste kasutamisega või tegeled juba maksupettusega,” kurtis ta.
Puskar teab mitmeid, kes on olnud sunnitud Soomes firmad sulgema ja tegevuse lõpetama, kuna maksuametiga on tekkinud probleemid ja võlad.
Hetkel kuum