Venemaa peab kärpima ka sõjalisi kulusid

Kärpimist võivad vajada sõjalised ja sisejulgeoleku tagamise kulud, mis moodustavad ca 40% riigieelarve kulutustest, vahendas Wall Street Journal.

Siluanov avalikustas eile järgmise kolme aasta eelarveprognoosi, märkides et languses on nii eelarve kulude kui ka tulude pool. „Eelarvekulud tuleks külmutada 2015. a tasemel, kuid see ei ole lihtne,“ ütles ta ajakirjanikele, lisades, et valitsusel tuleb selleks läbi viia pensionireform ning kärpida ka sotsiaalkulusid. Ministeerium töötab Siluanovi sõnul ka võimaliku sõjaliste ja sisejulgeoleku tagamise kulutuste kärpe kallal.

Kärbetest hoolimata prognoosib ministeerium tuleval aastal 1,2% ja järgneval aastal 2% suurust SKP kasvu. Tänavu kahaneb majandus 3%. Inflatsioon oli veebruaris aasta baasil 16%. Aasta peale on valitsuse prognoos 12,2%. Kapitali väljavool riigist oli Siluanovi sõnul esimeses kvartalis 30 miljardit dollarit, aasta prognoos on 90-100 miljardit dollarit.

Tulude vähenemine sunnib Venemaad kasutama oma reservfondi, mis kahaneb prognoosi järgi aastaks 2017 vaid 519 miljardile rublale ehk 8,3 miljardile dollarile 2015. aasta alguse 5,3 triljonilt rublalt (86 miljardit dollarit).

Agentuur Bloomberg vahendas, et Venemaa ei kavatse ka 2016. aastal rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt laenu võtta. Ka tänavu ei plaanita eelarvedefitsiidi rahastamiseks rahvusvahelisi võlakirju emiteerida. Esialgu oli plaan laenata 2016. ja 2017. aastal 7 miljardit dollarit.

Siluanovi sõnul peab Venemaa olema realistlikum ning rehkendama võimaliku laenamisega pigem siseturult. Reitinguagentuurid S&P ja Moody's on Venemaa reitingu spekulatiivseks langetanud, mis tähendab kõrgemaid laenukulusid.

Venemaa 2023. aastal tagasimaksmisele tulevate võlakirjade tootlus on Bloombergi andmeil alanenud 6,54%-le läinud aasta detsembri 7,82% tasemelt.

Siluanov kordas ka, et Venemaa ootab Ukrainalt selle aasta lõpuks 3 miljardi dollari suuruse võla tagasimaksmist.