Eesti Panga osa rahatrükis ca 100 mln kuus

Tugiostude kogumaht, nagu Euroopa Keskpank teatas juba jaanuari lõpus, on 60 miljardit eurot kuus, mida on kavas jätkata vähemalt tuleva aasta septembrini. Või veelgi kauem, sõltuvalt sellest, kas inflatsiooni euroalal õnnestub elustada või mitte (veebruaris alanesid hinnad euroalal aasta baasil 0,3% pärast 0,6% suurust langust jaanuaris).

Eesti Panga osa Euroopa Keskpanga tugiostuprogrammis on üle 100 miljoni euro kuus ehk 5-10 miljonit eurot igas kauplemispäevas. Et aga Eestil oma riigi võlakirju ei ole, siis algavad tugiostud ilmselt Euroopa institutsioonide võlakirjadest – Euroopa Investeerimispanga või euroala stabiilsusmehhanismide EFSFi või ESMi emiteeritud võlakirjadest. Kogu programmi üldmahust on taolisi võlakirju plaanis kokku osta 12%. Põhimõtteliselt võiks Eesti Pank osta ka näiteks Eleringi või Eesti Energia võlakirju.

Valdavalt ostab iga riigi keskpank – lubatud mahus - oma riigi võlakirju ise, kandes ise ka sellega seotud riskid. Peamist efekti annab keskpanga tugiostuprogramm juba olemasoleva laenu teenindamiskulude alanemisest, millest võib tekkida ka vabu vahendeid investeeringuteks. Samuti laenuraha odavnemisest ettevõtetele ja majapidamistele. Maksimaalselt saab tugiostuprogramm hõlmata 33% iga riigi emiteeritud võlakirjadest ning 25% ühest emissioonist. Võlakirju saab keskpank osta vaid järelturult.

Mario Draghi viitas Euroopa Keskpanga rahapoliitikat arutanud nõupidamisele järgnenud pressikonverentsil, et keskpanga ülilõdva rahapoliitika positiivset mõju on juba tunda. Laenuraha hind ettevõtetele ja majapidamistele on alanenud, intressivahed euroala riikide vahel tasandunud, kindlustunne kasvanud ja inflatsiooniootuste langus pidama saadud.

„Lisanduvad meetmed toestavad neid positiivseid muutusi,“ ütles Draghi. „Ootame, et majanduse toibumine järk-järgult laiemalt juurdub ning tugevneb.“

Seda positiivset mõju ning samuti nafta hinna langusest ja euro nõrgenemisest saadud stiimulit on arvestatud Euroopa Keskpanga täna avaldatud uues majandusprognoosis, kus selle aasta majanduskasvu ootusi euroalal on detsembriga võrreldes tuntavalt kergitatud – ühelt protsendilt 1,5%-le. Esmakordselt 2017. aasta kohta koostatud prognoosis visandatakse majanduskasvu juba üle 2%, mis oleks euroala kohta väga tugev number. Peamine kasvu vedur on eratarbimine, madal inflatsioon jätab inimestele rohkem raha kätte, mis kulutatakse ära.

Samas langetas keskpank täna oma inflatsiooniprognoosi varem oodatud 0,7 protsendilt selleks aastaks nulli. Draghi hoiatas, et väga madalaks või negatiivseks jääb see ka lähematel kuudel, et siis aasta lõpus kosuma hakata. 2016. aastal, mil otsustatakse, kas tugiostuprogrammi oleks vaja jätkata, prognoosib Euroopa Keskpank inflatsiooniks 1,5% ning aastaks 2017 1,8%. See ei oleks enam kaugel Euroopa Keskpanga sihiks seatud inflatsioonitasemest veidi allpool 2% piiri.

Mis on aga jätkuvalt probleemiks, on venitamine struktuursete reformidega euroala liikmesriikides.

„Majanduse tsükliline toibumine ei anna rahuloluks põhjust,“ ütles Draghi, korrates, kui oluline on viia ellu tööturu ja kaubaturu reformid ning parandada ärikliimat.

Paralleelselt esmaspäeval käivituva võlakirjade tugiostuprogrammiga jätkuvad ka juba varem käivitunud Euroopa Keskpanga varade tugiostuprogrammid.

Eraldi küsimusi tekitab asjaolu, et suur hulk võlakirju on euroalal juba negatiivse intressimääraga.

Mario Draghi täpsustas täna, et negatiivsema intressimääraga võlakirju, kui on Euroopa Keskpanga hoiustamise baasintressimäär (praegu -0,20%), tugiprogrammi raames ei osteta. Kulud jagunevad euroala keskpankade vahel ilmselt kapitalivõtme järgi, kuid kõik detailid ei ole veel otsustatud. Keskpangad koordineerivad oste, et mitte üksteisega turul konkureerida.

Eesti Pangale võib keskpanga tugiostuprogrammis osalemine – ostes Euroopa institutsioonide võlakirju – tähendada esilagu ei suuremat tulu ega kulu. Küll aga tähendab see kasvanud riski, mistõttu tuleb ka riskipuhvrit suurendada.