Läbirääkimised: riigikaitse kolm tähtsamat punkti

Tänastel koalitsiooniläbirääkimistel jõudsid neli erakonda järeldusteni, et uus valitsusliit peab riigikaitsekulutustele tagama vähemalt 2% SKTst. Samuti otsustati, et peab tegema kõikvõimaliku selleks, et liitlaste kohalolek Eestis jätkuks ja suureneks. Kolmanda punktini jõuti kokkuleppele, et muutunud julgeoleku olukorras peab valitsus uuendama keskseid julgeoleku alusdokumente ja rakendama laiapinnalise riigikaitse arengukava.

Peaminister Taavi Rõivas ütles, et kuigi Vabaerakond nõudis oma programmis kaitsekulutustele vähemalt 3% SKTst, leidsid erakonnad täna ühisel meelel, et 2% on minimaalne, mis kulutuste alla pannakse ja kui olukord vajab, siis ollakse ka valmis summasid suurendama. „Juba sellel ja eelmisel aastal on tegelikult riigikaitsele kulutatud rohkem kui 2%,“ ütles Rõivas. Ta lisas, et raha, mis tuleb liitlaste kohaloleku tagamiseks, tuleb kahele protsendile veel lisaks. „Usun, et jõuame kindla kokkuleppeni, et ka need sammud, mis on algatanud ametis olev valitsus selleks, et ka liitlaste kohalolekut taristusse panustada investeeringute näol leiavad katteallika. Kui kõik need asjad kokku liita, siis saab riigikulutustele järgnevatel aastatel kulutatud kindlasti rohkem kui 2%,“ märkis ta.

IRLi esimees Urmas Reinsalu lisas, et täna arutleti ka selle üle, millised on Eesti poliitilised positsioonid ka suhetes liitlastega ning milliseid kohustusi peab Eesti täitma välismissioonidel. „See on üsna kõnekas, kuna varasematel koalitsiooni läbirääkimistel pole julgeolekupoliitika üle arutledes eriti rahvusvahelisele elemendile tähelepanu pööratud,“ ütles ta.

SDE esimees Sven Mikser märkis, et 20 inimese osavõtuga arutelud on ääretult keerulin, ent julgeoleku teema pole see, millega neli erakonda tülli läheksid. „Loodetavasti ei lähe üldse, aga eks meil ole suuremaid erimeelsusi teemades, mis tulevad lauale järgnevatel päevadel,“ ütles ta. Nimelt plaanivad erakonnad pärast julgeolekut jõuda küsimusteni, kuidas saavutada majanduskasv, lahendada sotsiaalprobleeme, näiteks kuidas vähendada vaesust ja regionaalset mahajäämust ning ka riigireformi küsimusteni.

Vabarakonna esimees Andres Herkel lisas, et ajakava järgi ollakse juba pisut ajast maas. „Läbirääkimiste tempo osutub aeglasemaks, kui me algselt planeerisime,“ ütles ta. Täna õhtul jätkasid erakonnad sisejulgeoleku teemal, kus Herkeli sõnul on erimeelsusi rohkem. Algsete plaanide järgi loodetakse koalitsiooni läbirääkimistega lõpuni jõuda märtsi lõpuks.

Urmas Reinsalu tagasi astumine IRLI esimehe kohalt erakondade esindajate sõnul koalitsiooniläbirääkimisi ei mõjuta. Reinsalu ütles, et on erakonna täisvolitustega esimees kuuenda juunini. „Tegin ettepaneku suurkogu kokku kutsuda ja annan esimehe rolli üle kellelegi, kes on kindlasti väga tubli. Senikaua pole aga mingit küsimust – jätkan täieõigusliku esimehena ja panustan läbirääkimistesse ühtse meeskonnana,“ ütles Reinsalu.