Pankrotihaldur: pahatahtlikkus on tihti karistamatu

„Olukorra lahendamiseks oleks vältimatult vaja sisse viia pankrotiseaduse muudatusi. Tuleks üle vaadata ka äriseaduse ja karistusseadustiku äriühingu juhatuse vastutust reguleerivad sätted, kuid see ei ole olnud justiitsministeeriumi prioriteet,“ avaldas Eipre muret. Ta loodab ühes teiste Eestis tegutsevate pankrotihalduritega, et järgmisel valitsuse koosseisul on kavas võtta arvesse Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koja ettepanekuid, mis muu hulgas kõnealust teemat käsitlevad.

Eile avaldas Krediidiinfo paneeluuringu pankrottidest möödunud aastal. Tulemused olid ühest küljest positiivsed, pankrotte on aina vähem, ent samas murettekitavad. Enamik pankrotte lõpeb raugemisega. Eestis kuulutati möödunud aastal välja 428 äriühingu maksejõuetus. Raugemiste osakaal ehk täiesti varatute ettevõtete osakaal kõikide pankrottide hulgast oli kaks kolmandikku.

Eipre sõnul raugevad menetlused niivõrd suures osas, kuna võlgnikel puudub igasugune vara, mille arvel oma kohustusi või menetluskulusid katta. Ta nentis, et kuigi vara puudumine võib olla tingitud erinevatest asjaoludest, on vahel tegemist pahauskse käitumisega. „Minu kogemus äriühingute pankrotimenetluste raugemisel viitab sellele, et pankrotiavaldus esitatakse liiga hilja, sest loodeti rahamuredest välja tulla. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on reeglina kogu olemasolev materiaalne vara võõrandatud või maha kantud ning raha juba kulutatud,“ selgitas Eipre.

Eipre sõnul on paljude pankrotiavalduste puhul kindlasti tegemist ka pahatahtlike pankrotiavaldustega, kus juhatus vormistabki juriidilist abi kasutades viimase vara ettevõttest välja, et seejärel varatu firma koos kohustustega pankrotimenetluse abil riigi vahendite eest raugemise teel likvideerida.

Eipre nentis, et pankrotihaldur ei saa menetlust läbi viia ja kellegi vastutusele võtmiseks kaebusi esitada, kui selle finantseerimiseks võlgnikul vahendeid pole, ning tavaliselt pole ükski võlausaldaja nõus menetluseks lisakulutusi tegema.

„Olukord, kus juhatus on võlgniku varatuks teinud eesmärgiga pankrotimenetlusel raugeda lasta ja äriühing kiiresti likvideerida on äärmiselt pahatahtlik, kuid tihti ka karistamatu,“ nentis Eipre. Ta lisas, et olukorras kus riik annab menetlusabi ainult 397 eurot, ei saa eeldada, et selle eest viiakse läbi ka kvaliteetne ja kõikehõlmav pankrotimenetlus.   

Ettevõtluskeskkonna Eestis muudaks konkurentsivõimelisemaks Eipre hinnangul see, kui makse ja võlakohustusi mittetasuvad isikud turult eemaldada. Samuti on oleks tema hinnangul oluline suurendada menetlusabi ning tagada haldurile mõistlik tasu ja kulude hüvitis, et oleks võimalik astuda samme äriühingute juhtkonna vastutusele võtmiseks.

„Kui kaoks ära praegune karistamatuse tunne, siis ehk ei oldaks nii altid äriühingut varast tühjaks kantima. Praeguses olukorras on see enamasti välistatud, kuna nõuete esitamiseks ja vastutusele võtmiseks on vaja finantse, mida aga keegi ei taha tagada,“ rõhutas Eipre.