Ärikeeluga poliitik Paide eesotsas

Nimelt saatis Paide linnavolikogu esimees Tarmo Alt õiguskantslerile ja justiitsministrile kirja küsimustega, kas füüsiline isik, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot ja kelle suhtes kohaldub ärikeeld, on õigustatud olema vallavalitsuse või –volikogu liige.

„Olen seisukohal, et olukorras, kus seadusest tulenevalt on isikul keelatud osaleda eraõiguslike juriidiliste isikute juhtimises, ei tohiks samal isikul olla õigust tegutseda ka kohaliku omavalitsuse juhtorganites. Kahjuks ei anna kohaliku omavalitsuse seadus selles osas selget vastust,“ kirjutas Alt.

Volikogu esimees palus õiguskantsler Indrek Tederi ja justiitsminister Andres Anvelti hinnangut, kas Janno Lehemets võib olla linnavalitsuse või linnavolikogu liige.

„Juhul kui asute seisukohale, et taolises olukorras ei ole isikul takistust osaleda kohaliku omavalitsuse juhtimises linna-/vallavalitsuse ja/või –volikogu liikmena, palun kaaluda vastava muudatusettepaneku tegemist kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse,“ lisas Alt.

Sarnaste põhjendustega on Paide linna volikogus ühekohalist enamust omav Reformierakonna ja IRLi koalitsioon esitanud endisele Reformikale Lehemetsale umbusaldusavalduse. 

Kuid samal ajal on ka opositsioonis olevad keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid avaldanud umbusaldust praegusele võimule. Esialgsete kokkulepete järgi peaks Lehemets minema tagasi volikogusse ning hakkama hääletama koos praeguse opositsiooniga. Siis kaldub ühehääleline enamus opositsiooni poolele. Ehk Lehemetsast on saanud praeguseks Paide võimujagamise kaalukam tegija.

„26. märtsil toimuvaks volikogu istungiks astub Lehemets abilinnapea ametist tagasi, et vältida umbusaldust. Seejärel saab temast Paide linnavolikogu liige ja olemasoleva informatsiooni kohaselt valitakse ta uue koalitsiooni abil volikogu esimeheks,“ sõnas Alt.

Lehemetsa kinnitusel taastab ta kevadel voliniku staatuse ning sellest tulenevalt ka abilinnapeana ei jätka. „Kuna olen saanud valimistel isikumandaadi, siis pean alati olema valmis kandma linna juhtimise juures juhtivaid rolle,“ vastas ta küsimusele, kas volikogu esimehe koht juba paistab.

Lehemetsa arvates püüab samuti umbusaldusavalduse saanud Alt praegu vahendeid valimata oma poliitilisi vastaseid rünnata. „Kui mõni inimene muul viisil seadustest aru ei saa, siis on mõistlik targematelt aru pärida. Seega ma ei näe probleemi, et selgitust küsitakse õiguskantslerilt,“ märkis ta volikogu esimehe kirja kohta.

Äripäev kirjutas jaanuaris, et Reformierakondlasest Paide abilinnapea Lehemets kandideerib riigikogu valimistel, olles eraisiku pankrotis ning tal on peal ärikeeld.

Eelmisel sügisel algatas Põhja ringkonnaprokuratuur ka Lehemetsa juhitud ja osalusega ettevõtte Transvel Grupp pankrotihalduri avalduse alusel kriminaalasja omastamise, maksejõuetuse põhjustamise ja raamatupidamise kohustuse rikkumise tunnustel. Kriminaalasja eeluurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo. Prokuratuuri kinnitusel ei ole praeguse seisuga kellelegi kahtlustust esitatud.

Peale artikli ilmumist teatas Lehemets, et loobub riigikogusse kandideerimast, samuti astus ta välja Reformierakonnast. Abilinnapea kohast ta ei loobunud.

Paide linnast võib saada Eesti esimene kohalik omavalitsus, kus linna esimeseks meheks on ärikeelu all olev isik ning kelle juhitud ettevõtte tehingud on kriminaaluurimise all, sõnas Alt perspektiivi kohta, et varsti istub tema asemel volikogu esimehe kohal Lehemets.

„Janno Lehemets ei ole siiani asunud võlausaldajatega sisulistesse läbirääkimistesse kohustuste täitmise küsimuses ning püüab erinevate võimalustega oma igakuiseid sissetulekuid võlausaldajate eest kõrvale juhtida.

Teabe andmist jätkab Lehemets endiselt elektronposti vahendusel ning stiilis, et „ei mäleta“ või „ei oska seletada“. Konkreetseid vastuseid temalt väga ei ole tulnud. Peamine argument on ka see, et kõik äriühingute dokumendid on üle antud uutele omanikele. Ettevõtte uus omanik Kardo Peetri ei ole siiani vastanud ei pankrotihalduri ei kohtu teabenõuetele info saamiseks. 

Me ei pea normaalseks olukorda, kus füüsilisest isikust pankrotivõlgnik, kes ei tohi tegutseda erasektoris ettevõtte juhtorgani liikmena, saab ilma piiranguteta juhtida kohaliku omavalitsust nii linnavalitsuse liikmena, kui ka volikogu esimehena. Sisuliselt on seaduseandja loonud täna olukorra, kus erasektoris tegutsemise piirangut omav isik võib ilma igasuguste piiranguteta otsustada kohaliku omavalitsuse elu ja majandusseisu puudutavaid küsimusi ning osaleda kohaliku omavalitsuse juhtimises. Selline olukord vajab võlausaldaja hinnangul seaduseandja poolt vastavate muudatuste tegemist.“