Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Automüük tegi seitsme aasta rekordhüppe

    Amservi Grupi juht Raivo Kütt.Foto: Raul Mee

    Automüügiturg tegi märtsis pärast seitset aastat suurima tõusu, kasvades 14%. Automüüjad ise selles midagi erakorralist ei näe, pigem on see asjade kokkulangemine kas mõne eduka mudeli müügi või hanke tõttu.

    Auto24: kasutatud autode turg on aktiivne

    Automüügiportaali auto24 kasutajate sisestatud kuulutuste arv kasvas tänavu 1. kvartalis paari protsendi võrra võrreldes möödunud aasta sama ajaga, kuid keskmine aktiivsete kuulutuste arv oli veidi väiksem. See näitab, et kuulutusi liigub rohkem portaalist läbi ja autod saavad müüdud.

    2014. aastal oli eraisiku müüdava auto keskmine hind 5693 eurot, tänavu esimeses kvartalis 6385 eurot. Kuigi hinnatõus tundub suur, pole see midagi erilist - ka eelmise aasta esimeses kvartalis olid hinnad kõrgemad aasta keskmisega võrreldes.

    Automüügiettevõtete pakutavate kasutatud autode hind oli 2014. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 11 158 eurot, kogu aasta keskmine hind 500 euro võrra madalam, ja selle aasta esimeses kvartalis jällegi 450 euro võrra kõrgem.

    Müügiperiood on võrreldes eelmise aasta keskmise tasemega üldiselt sama. Tavakasutajate autod lähevad müügiks keskmiselt 50,5 päevaga ja autopoodide pakutavad 79,7 päevaga.

    Stabiilne on ka populaarsemate markide top: BMW, Audi, Volkswagen, Mercedes-Benz ja Toyota. Mudelite seast on aga lemmikud Audi A6, BMW 5. seeria, Volkswagen Passat, Audi A4 ja BMW 3. seeria.

    Allikas: auto24 koduleht

    Veebruaris vabalangusse vajunud uute sõiduautode müük tegi märtsis suure tõusu ja kasvas võrreldes möödunud aasta märtsikuuga koguni 14% võrra. Kui mullu märtsis müüdi 1713 uut sõiduautot, siis tänavu lausa 1946. Nii palju pole märtsis Eestis uusi sõiduautosid müüdud pärast 2008. aastat, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL).
    Märtsi edukas müük tõstis müüginumbrid napilt plusspoolele ka kolme kuu kokkuvõttes, nii et tänavu müüdi esimeses kvartalis 4793 uut sõiduautot, mullu samal perioodil aga 4753. Kasvas ka uute sõiduautode osakaal kogu sõiduautode impordist võrreldes paari eelmise kuuga - märtsis oli see 48%, seisis AMTELi teates.
    Turuliider jätkuvalt Toyota
    Turuliidrina jätkas Toyota 232 müüdud sõiduautoga, järgnesid Honda ja Škoda, vastavalt 209 ja 189 autoga. Mudelite edetabelis moodustasid esikolmiku Nissan Qashqai 132, Honda CR-V 115 ja Škoda Octavia 90 müüdud autoga. Lisaks Eesti-sisele müügile läks eksporti 74 autot.
    Toyotasid müüva Amservi juhatuse esimehe Raivo Küti hinnangul ei saa veel ühe kuu põhjal järeldusi teha. Pigem olid jaanuar-veebruar tagasihoidlikud kuud. „Eesti autoturg ongi volatiilne – tõuseb ja langeb. Ennatlikke järeldusi kasvavast turust ei teeks. Kui aasta koos on, siis jääb see kasv tagasihoidlikuks,“ prognoosis Kütt.
    14% tõus aasta lõikes ei tähenda Küti hinnangul midagi, sest numbrid on ju iseenesest väikesed. „10% kõigutatakse siia-sinna. Kui Eesti turul on üks-kaks hanget, siis see juba muudabki protsente,“ selgitas automüügifirma juht. „Ka meil läks hulk erinevaid hankeid üle, need kõik mõjutavad turgu,“ lisas ta.

    Eestis registreeritud uued sõiduautod markide järgi

    allikas: AMTEL

    Hange mõjutab tulemust
    „Võib olla on tegu asjaolude kokkulangemisega, sest kuna Eesti turg on nii väike, siis võib mõne mudeli hüpe turgu oluliselt mõjutada. Ma pigem ei näe mingisugust pikaajalist arengut, et turg hakkabki niisuguse hooga kasvama,“ arvas Škodasid müüva Auto 100 Tallinn esinduse tegevjuht Toomas Kuusk.
    Tema sõnul oli neljandiku võrra parem müügitulemus märtsis tingitud lihtsalt sellest, et aasta tagasi oli seis kehvem. „Me avasime teise müügikoha Tallinnas ja see võib olla üks põhjus, miks meie müük on hüppe teinud. Mis puudutab Auto 100 Tallinna, siis meie oleme samal tasemel, mis eelmisel aastal. Hüpe on tulnud pigem teise diileri tekkest,“ selgitas Kuusk. „Sellised hüpped väga tavapärased ei ole - see pole tavaliselt ainult turukasvuga seotud. See võib sõltuda ka sellest, kas eelmine aasta oli kehvem, või mõnest suuremast hankest,“ lisas ta.
    Autohindadest rääkides ütles Kuusk, et aasta alguses tõstavad autotootjad tavaliselt oma väljamüügihindasid ja sellega peab ka jaemüüja kaasa minema. Juttu käib mõnest protsendist - see on alati nii olnud.
    Kas see tähendab, et tarbijal on soodsam autot osta aasta lõpul? „Kriisiaastad on automüüjaid õpetanud, et keegi endale ülemäära suuri laovarusid ei soeta. Ainult sellele loota, et aasta lõpus tahavad kõik laovarust lahti saada, ei ole väga õigustatud. Praegu ei ole reklaamimaastikul ülipakkumisi, sest automüüjatel on laos nii palju, kui on mõistlik hoida,“ vastas Kuusk küsimusele.

    Tarbesõidukite müük tegi märtsis veelgi suurema hüppe kui sõiduautode oma - möödunud aasta märtsiga võrreldes 36%.

    Võrreldes tänavust esimest kvartalit mullu sama perioodiga on tõus ligi 18%.

    Kokku on tänavu esimeses kvartalis müüdud 1257 uut tarbesõidukit.

    Markidest oli märtsis edukaim Peugeot 97 müüdud sõidukiga, järgnesid Citroen 59 ja Škoda 55 tarbesõidukiga.

    Veokeid müüs märtsis enim Volvo, järgnesid Scania ja Mercedes-Benz.

    Allikas: AMTEL

    Elektriautode langev täht
    AMTELI andmetel on jätkuvalt on populaarseimaks segmendiks väike keskklassi auto (33%), teiseks müüakse enim keskmisi maastureid ja kolmandaks keskklassi autosid. Elektriautosid müüdi Eestis märtsis 5 tükki.
    „Uute autode müük on sel aastal käinud nagu Ameerika mäed - üles-alla, ilma kindla trendita. Oma osa on käibemaksuseadusel ja sellest tingitud segadusel ning ebakindlusel - see kajastub eelkõige suuremate sõiduautode ja maasturite müügi tagasiminekus võrreldes mullusega. Järgmised kuud näitavad, kas nüüd saabub stabiilsus. Selleks annab lootust tõusev tarbesõidukite müük - majandus kasvab, ettevõtetel on tööd ning on, mida vedada. Elektriautode müügis aga jätkub selge langus ja selle tunneli lõpus valgust eriti ei paista,“ kommenteeris AMTELi tegevjuht Arno Sillat.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tootjahinnad tööstuses jätkasid langemist
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.