Kohtumine pimedas kapo ja maksuametiga

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 15. aprill 2015 kell 11:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohtumine pimedas kapo ja maksuametiga
Kohtumine kapo ja maksuametigaFoto: Panthermedia/Scanpix
SRÜ riikidega äri ajamine tõi Eesti ettevõtjale kaasa ülekuulamised kapos ja maksuametis ning viite finantsterrorismile. Kapo kinnitusel peavad praeguses poliitilises olukorras arvestama kõrgendatud tähelepanuga kõik sellel suunal tegutsevad ettevõtjad.
Hämar kitsas ruum, tool on põranda küljes kinni. Ka laud on kruvitud põranda külge. Vast seepärast, et kui keegi enesevalitsemise kaotab, ei saaks ta midagi koledat teha. Kas siis niisama märatseda või kedagi lauaga rünnata. Või tooliga. Ruumi seinad on võidunud, ühele seinale on keegi midagi kritseldanud. Õhk on umbne, raske on hingata - tillukeses ruumis pole ühtegi akent.
Kõlab nagu katkend kriminullist, kus ülekuulamistoas üritatakse kahtlusalust murduma panna. Kirjeldus on siiski seik Eesti Viljasalve juhatuse liikme Tõnis Leetjõe ja tema Kasahstanist pärit naise ülekuulamisest kapos ning mõni aeg hiljem maksu- ja tolliametis.
Eesti Viljasalv AS tegeleb teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüügiga.
2014. aasta müügitulu oli 60,21 miljonit eurot, kasum 1 192 279 eurot.
2013. aasta müügitulu oli 53,55 miljonit eurot, kasum 545 747 eurot.
2012. aastal oli 36 29 miljonit eurot, kasum 539 940 eurot.
Omanikud: Tõnis ja Flora Leetjõe, Jesus Maria Fernandez Albeniz , Alessandro Alberti, Claudio Roberto Mantautu.
Allikas: äriregister
Leetjõe on Eestis ettevõtlusega tegelenud juba 15 aastat. Ta on Eesti Viljasalve juhatuse liige ja näinud ettevõtte ülesehitamisega palju vaeva. Eesti Viljasalve omanikud on haldusfirma kaudu füüsilised isikud, kellele kuulub maailmas kokku üle 10 ettevõtte. Omanike hulgas on ka mitte-eestlasi. Leetjõe kaasa on Eesti Viljasalves SRÜ riikide müügijuht.
Kohtume Tõnis Leetjõega Äripäeva toimetuses, kuhu ta saabub, käevangus suur hõbedane läikiv portfell. "Ei, siin ei ole raha," naerab ta minu pilku tabades. "Käin tihti Venemaal ja reisidel, ja varasemad portfellid kippusid katki minema," põhjendab Leetjõe pilku püüdva, kuid turvalisema portfelli valikut.
"Me elaksime justkui natsiriigis!" põrutab Leetjõe koosolekuruumis portfelli avades kogu südamest. Ta on vihane, väga vihane, kuid ka kurb ja veidi pettunud.
Kapo: kes need on?
Esimene lugu juhtus Leetjõega mõni aasta tagasi. Oli kena reedene päev, parajasti jahipäev - Leetjõe on nimelt kirglik jahimees -, kui helises telefon. Kõne oli kaitsepolitseist, sooviti kohtuda. Leetjõe teatas, et on veidi halb päev ja talle sobiks esmaspäev. Pärast pikka telefonis usutlemist uuriti talt, kus ta viibib ja äkki nad võivad talle vastu sõita. Kuna vihjati, et tegemist pole telefonijutuga ja rääkijad olid konkreetsed, otsustas Leetjõe kohe kohale minna.
"Tulin jahilt ära ja läksin jahiriietes otse kapo ukse taha, pandi soolaputkasse istuma ja hakati värvilisi pilte ette laduma: kes see on? Kes see on?" räägib Leetjõe. Tema nägu on rääkides tõsine, kergelt punakas.
Leetjõe tundis tema ette laotatud piltidelt ära äripartnerid Kasahstanist. Ta vastaski siis, et see on see äripartner ja too on too. Kui Leetjõe uuris, miks neil seda teada vaja on, tuli hiljem välja, et soovitakse teada saada, ega neil ärimeestel kahtlasi poliitilisi sidemeid ole. Leetjõe oli huviorbiiti sattunud enda sõnul seepärast, et oli äripartneritele teinud viisakutseid Eestisse.
Kas olete pidanud Venemaal või Kasahstanis äri ajamise tõttu kapole või mõnele teisele institutsioonile Eestis jagama seletusi oma äripartnerite kohta?
Heiti Hääl, Alexela suuromanik:Austusest Eesti riigi vastu pean viisakaks seda teemat mitte kommenteerida. Kuid, kõik ettevõtted, kes on vähegi arvestatavate äripartneritega äri ajanud, on ilmselt pidanud sellistele küsimustele vastama.
Jüri Mõis, ettevõtja:Mina ei ole sellise asjaga kokku puutunud kunagi. Usun, et sellist asja tehakse ikka pigem erandkorras. Pole kunagi kuulnud kedagi sel teemal kurtmas.Mulle meenub üks seos, kui kunagi oli minu äripartnerite ja sõprade hulgas Meelis Lao. Olin siis poliitikas ja poliitikud "peksid" mind kommentaaridega sel teemal. Et kantpead ja linnavalitsus on Vene maffia mõju all. Tookord ma helistasin ise kaposse ja küsisin, kas Meelis Lao on kahtlane isik ja kas temaga ei peaks kontakti hoidma. Nad uurisid asja ja ütlesid, et "ei ole, võib kontakti hoida". Kuid see vastus ei huvitanud kedagi, ikkagi tehti mind maatasa.
Mailis Lintlom, Windoor ASi omanik:Ei, kaitsepolitsei pole minu vastu kõva häälega vähemalt huvi väljendanud. Pole kuulnud ka kellestki, kes oleks käinud aru andmas oma äripartnerite kohta. Kui nad peaksidki aru andmas käima, siis nad ilmselt ei taha sellest väga rääkida.Eks projektid on erinevad ja riskid on erinevad. Meid finantseerisid Kasahhi lepingute puhul pangad ja kasusaaja oli Kasahhi riik, võib-olla see muutis suhtumist. Minule teadaolevalt pole huvi olnud, kuid see ei tähenda, et huvi pole muud moodi väljendunud.
Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp ütleb, et eraldi küsitletakse ka ettevõtjaid, kes Vene suunal äri ajavad. "Kaitsepolitsei vestleb erinevate valdkondade inimestega Eesti riigi julgeoleku tagamiseks. Paraku Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste Eesti-vastane tegevus ei jäta ettevõtlust ja ettevõtjaid kõrvale, nii et kindlasti vestleme ka ettevõtjatega," kinnitab Puusepp. Ta lisab, et kaitsepolitsei soovitab ettevõtjatel Venemaal tegutsedes olla ettevaatlik ning anda ametile teada oma kahtlustest, kui neil on olnud kontakt Venemaa eriteenistuste või nendega seotud isikutega.
Ka firma registreerimine viis ülekuulamisele
Teine kohtumine sai alguse sellest, et Leetjõel ja tema naisel tekkis idee hakata müüma toodangut Eestist välja. Saksamaa turu keerulisemate kvaliteedinõuete tõttu oli vaja Eesti Viljasalve kõrvale uut n-ö puhta lehega ettevõtet. Samuti nägi Leetjõe koos abikaasaga võimalust katsetada Eesti piimatoodete eksporti Kasahstani turule. Olgu öeldud, et Tõnis Leetjõe abikaasa on Kasahstani kodanik, kes elab Eestis elamisloa alusel.
Esmalt registreeriti möödunud aasta 14. aprillil firma Novalogic OÜ ilma käibemaksukohustuslase numbrita, sest see maksis 1500 eurot rohkem. Ettevõttel tekkis aga üsna ruttu 8000eurone käive Eestist väljaspool ja nii otsustati registreerida ettevõte käibemaksukohustuslaseks. Tehtigi avaldus maksu- ja tolliametile, kes saatis vastu põhjaliku küsitlusankeedi ning teatas, et ootab vastuseid.
Küsimused olid stiilis: Palun saatke arve maksustatud käibe kohta, mis oli aasta algusest 8000eurot. Milles seisneb äriühingu tegevus? Milliseid kaupu ostetakse? Kes on müüjad ja edastage ka nende kontaktid? Kuidas kliente leitakse? Millal prognoositakse maksustatava käibe tekkimist ja piirmäära 16 000 eurot täitumist? Miks, kui palju, kellega? Ja palju muud detailset.
Leetjõe märkis, et kuigi küsimused tundusid alustava ettevõtte kohta üpriski jaburad ja prognoosimatud ning korduvalt oli tunne, et teda peetakse kriminaaliks, siis vastas ta neile ometigi ära. Kohati tuli vastuseid ka nuputada, just detailsetele tulevikku puudutavatele küsimustele.
Saatmisnuppu vajutades mõtles ta, et sellega on nüüd vähemalt korras. Kuid läks vastupidi. Peagi tuli maksuametilt uus kiri, kus märgiti, et "saadetud andmed ei tõenda ettevõtlust või seda, et alustatakse ettevõtlusega". Kutsuti peakontorisse kohtumisele. Leetjõe sõnul aga sisuliselt ülekuulamisele.
Pimedas ruumis usutlev ametnik
Möödunud aasta 6. novembril seadiski Leetjõe koos abikaasaga sammud MTA kontori poole. Kui tema kaasa oli juba sekelduste tõttu valmis läbi pisarate sellele ettevõttele käega lööma, otsustas Leetjõe enda sõnul siiski püüda sellest asjast neid läbi närida. Kui keeruline ikka saab olla ühe ettevõtte alustamine?
Põhjalikum kontroll võib ebamugavusi põhjustadaMonika Jõesaar, maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna talitusejuhataja
Käibemaksukohustuslaste registri tõhustatud kontrolle on maksu- ja tolliamet teinud alates 2013. aasta juunist, et hoida ära maksupettuse skeemid, et käibemaksukohustuslase numbrit ei hakata kuritarvitama ja et registrisse saavad vaid ettevõtted, kel on ka tegelik soov ettevõtlusega alustada.
Mööname, et põhjalikum kontroll võib ka ausale ettevõtjale ebamugavusi põhjustada, kuid soodsa ettevõtluskeskkonna kõrval on sama oluline ka võrdsete konkurentsitingimuste loomine ja võimalike maksupettuste ärahoidmine. Kui maksuhalduril on ettevõtlusega tegelemises kahtluseid, siis oleme kasutanud ka meile antud õigust ettevõtlust kontrollida.
Rahapesuseadus kohustab küsimaToomas Tuuling, Swedbanki rahapesu tõkestamise valdkonnajuht
Tegemist on pangale seatud hoolsuskohustuste täitmisega. Seda tehakse nii rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kui ka rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumise vältimise eesmärgil, seal hulgas korrespondentpankade esitatud päringutele vastamiseks. Küsimusi esitatakse siis, kui tehing tekitab küsimusi või vajab täiendavat infot näiteks selle tõttu, et makse saaja või tegija nimi kattub sanktsioneeritud isiku nimega. Rahapesu tõkestamise seadusele viitamine sellistel juhtudel on tavapärane, see seadus annab pankadele aluse ja paneb kohustuse infot küsida.
Küsimusi võivad põhjustada kliendi tegevus, tehing või kliendi partner. Kahtlus on paljudel juhtudel ilmselt liiga tugev sõna. Pigem on tegemist protsessiga, kus pank kogub infot, mis pangal vastavalt seadusele kliendi kohta olema peab. See info siis kas näitab, et kahtluseks ei ole alust või siis vastupidi.
Nagu tõelistele "tulevastele kurjategijatele" kohane, juhatati Leetjõe koos kaasaga imepisikesse akendeta ruumi, mis oli pime. Küsitlus algas otsast peale, kuid seekord suulises vormis. Milleks, kellega, kui palju, olete ikka kindlad, olete täiesti kindlad, tõestage, küsis ametnik standardseid küsimusi.
Tund aega kestnud usutlus sai lõpuks läbi ja ametnik teatas, et ülekuulatavad võivad lahkuda ning neile antakse otsusest teada. Pea poolteist kuud hiljem tuli positiivne otsus ja neile anti käibemaksukohustuslase number.
"Peale selliseid arenguid kadus mingiks ajaks igasugune isu uue firmaga tegeleda," möönab Leetjõe, kelle kaelasooned rääkides pingule tõmbuvad. Samas ta hääl pingesolekut ei reeda, see on rahulik ja selge.
Leetjõe sõnul käidi pärast ülekuulamist kõigest hoolimata siiski erinevate näidistega ida pool ja mujal. Saadeti esimesi partiisid ka Euroopasse. Veebruaris 2015 tulid esimesed suuremad lepingud, kuid siis saabus maksuametilt uus kiri. Nimelt nõuti uute täiendavate ettevõtlust tõendavate dokumentide esitamist ning hoiatati, et kui seda teatud kuupäevaks ei tehta, võidakse ettevõte üldse kustutada. Või, kui ettevõte soovib, siis võib ta ise teha avalduse, et end käibemaksukohustuslaste nimekirjast kustutada.
"Tegevus ei jõudnud veel pöördeid võtma hakatagi, kui algajat ettevõtjat ähvardati käibemaksukohustuslaste registrist kustutada," on Leetjõe nõutu. Tema sõnul tuli maksuameti teine kiri umbes samal ajal, kui ettevõtte käive oli juba suurusjärgus 400 000 eurot.
Järgmine kahtlustus: finantsterrorism
Viimane piisk karikasse oli Leetjõele see, kui saabus kiri Swedbankilt, kes teatas, et vastavalt rahapesu- ja finantsterrorismi paragrahvile soovivad nad täpsemalt teada teatud tehingute ja asjaosaliste kohta.
"Finantsterrorism!" naerab Leetjõe hüsteeriliselt. Ta lisab, et pank soovis teada kahe ettevõtte kohta, millest üks on Eesti Viljasalv, kellel on Swedbankis korralik käive ning kelle kodupank ongi Swedbank. Teine on Eestist väljaspool asuv Läti ettevõte. Samuti soovis pank teada, mis kaupa on Novalogic müünud ja mida on neile müüdud - ning seda kõike finantsterrorismi paragrahvi alusel.
"Aasta saab varsti ettevõtte alustamisest täis," on Leetjõe nördinud. Selleks, et seada Eestis laenu tagatis Läti pangale, oli tal vaja maksta veel ka notaritasu 6000 eurot, juurde riigilõiv 2500 eurot. "Lätis maksis sama asi natuke üle 50 euro," muigab Leetjõe. Ta märgib, et lisaks parajale bürokraatiale on paljud teenused tema hinnangul Eestis kallimad kui näiteks naaberriigis Lätis.
Tänaseks on see saaga lõppenud, kuid Leetjõe pole rahul asjade korraldusega Eestis. Ta lisab, et ei soovi viriseda, vaid pigem juhtida tähelepanu kitsaskohtadele, et teistel üritajatel ettevõtluseisu ei kaoks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum