Mitmed analüütikud on märkinud, et tegelikult polegi tähtis see, kas tõus toimub juunis, augustis või septembris. Keskenduma peaks hoopis sellele, mis sealt edasi saama hakkab.
Aprillis otsustasid FEDi ametnikud hoida intressimäärad rekormadalas 0-0,25% vahemikus. Seda, et tänavu esimene tõstmine aset leiab, usuvad pea kõik turuosalised. Tänu positiivsele aprilli tööturu statistikale paistab suurem konsensus langevat septembrikuisele koosolekule. Tõenäosus aga, et esimesest tõusust alates hakatakse intressimäärasid igal koosolekul 25 baaspunkti võrra upitama, paistab olevat imeväike.
Kuna juba praegu jälgib FED hoolega majandusnäitajaid ning kujundab oma poliitikat vastavalt sellele, siis suure tõenäosusega tehakse seda ka pärast esimest tõusu. Ja kuna USA majandus annab viimasel ajal aina vastakamaid signaale, pole ka jõulist keskpanga tegutsemist oodata.
Ebakindlust jagub ka edaspidiseks
Ettevõtted ja laenajad hoiavad muidugi pöidlad pihus ja kuulavad kõrvad kikkis, millal FED kinnitab, et majandus ei vaja enam täiendavat tuge. Tugevam rahapoliitika tähendab ka tugevamat dollarit, mida me juba mõnda aega näinud oleme. See vähendab globaalsetel turgudel tegutsevate USA firmade konkurentsivõimet. Ning selles valguses ja Euroopa Keskpanga vastupidise strateegia abil ongi Euroopa börsid sel aastal kenasti rallinud.
Igal juhul on suured lootused USA intressimäärade tõstmise osas nüüdseks vaibumas. Uued arutelud käivad pigem selle ümber, millise kursi võtab sealne keskpank pikemas perspektiivis. Praegu on aga juba üsna selge, et mingit pikaajalist järjepidevat tõusu sealt oodata pole. Investeerimisguru Mark Mobius hõikas mõned päevad tagasi, et tõus pole isegi mitte silmapiiril. See lisab börsidele juurde närvilisust ning lööb dollari positsiooni mõneks ajaks kõikuma. Mina katsun selle aja rahulikult kõrvaltvaatajana üle elada.