- OMX Baltic−0,43%321,39
- OMX Riga1,42%980,78
- OMX Tallinn−0,04%2 269,71
- OMX Vilnius−0,71%1 495,35
- S&P 500−0,52%7 623,68
- DOW 30−1,23%52 215,16
- Nasdaq −0,21%25 955,34
- FTSE 1000,48%10 741,91
- Nikkei 225−0,8%62 189,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,49
- OMX Baltic−0,43%321,39
- OMX Riga1,42%980,78
- OMX Tallinn−0,04%2 269,71
- OMX Vilnius−0,71%1 495,35
- S&P 500−0,52%7 623,68
- DOW 30−1,23%52 215,16
- Nasdaq −0,21%25 955,34
- FTSE 1000,48%10 741,91
- Nikkei 225−0,8%62 189,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Keskpangal raskused turgude ohjeldamisega
Kuni eelmise nädala lõpuni tegi euro märkimisväärse tugevnemise, mis ähvardas tuksi keerata Euroopa Keskpanga plaani nõrga valuutaga eksporti ja seeläbi ka majanduskasvu turgutada. Euro jõudis eelmise nädala lõpus kolme kuu kõrgeimale tasemele – ühe euro eest tuli välja käia 1,1467 dollarit. Tõsi, selle nädala teisipäeval tegi euro nelja aasta suurima päevase languse.
Morgan Stanley Euroopa valuutaturu eksperdi Ian Stannardi sõnul on euro tagasi langustrendis. „Taastumine on läbi,“ ütles ta. Euro kurss on olnud viimasel ajal väga volatiilne – järskudele tugevnemistele on järgnenud järsud müügilained.
Reedel muutus eurotsooni sentiment veidi positiivsemaks, sest Münchenis asuv Ifo majanduse instituut teatas, et Saksamaa ettevõtete seas on kindlustunne veidi tõusnud. See aitas eurol ajutiselt taastuta, aga USA inflatsiooninumbrid panid euro jälle langema. Terve nädala jooksul kukkus euro ligi 4 protsenti.
Euro liikumine on paljuski seotud sellega, kuidas toimib EKP rahatrükk. Mario Draghi eesmärk oli rahatrükiga vältida deflatsiooni ning viia laenamiskulud alla.
Üks ootamatu tulem on aga võlakirjaturgude märkimisväärne volatiilsus. Optimism, et Euroopa majanduskasv paraneb – ja sellest tulenenud euro väärtuse kasv – on kokku langenud ajaga, mil Saksamaa võlakirjade tootlused on järsult tõusnud (kui hinnad langevad, siis tootlus tõuseb ja vastupidi). Võlakirjade müügilaine oli tõenäoliselt tingitud rohkem tehnilistest faktoritest, mille hulka kuulub näiteks see, et liialt paljud investorid arvasid, et rahatrükk viib valitsuste laenukulud madalale.
Suure osa ajast on euro odavnemisele kaasa aidanud keskpanga juhi Mario Draghi sõnad. Näiteks märtsi keskel, mil euro jõudis dollari vastu 12 aasta madalaima tasemeni, ütles Draghi, et rahatrüki tempo vähendamist ei kaaluta. See aitas euro taastumist edasi lükata.
Sellel nädalal viis euro kurssi alla EKP juhatuse liikme Benoit Coeure'i kõne, kus ta ütles, et võlakirjaturgude pöördumine talle muret ei valmista ning pigem on probleemiks suur volatiilsus. „Muret tekitab hoopis võlakirjaturgude pöördumise kiirus,“ ütles ta kuulajaskonnale Londonis. Ta ütles, et Euroopa Keskpank paneb võlakirjaostudele järgmiste nädalate jooksul veidi tempot juurde, mis võimaldab keskpangal suvel, mil aktiivsus turgudel on väiksem, veidi tagasi tõmmata.
„Kindlasti peaks EKP-d kuulama,“ ütles BNY Mellon Insight investeerimisfondi valuutaekspert Paul Lambert. „Nad on tõestanud, et nad saavad euro kursi sinna, kuhu vaja.“
Standard Banki valuutastrateeg Steven Barrow ütles, et EKP-le tekitab võlakirja- ja aktsiaturgude volatiilsus suuremat muret kui euro kursi kõikumine. „Nad ei taha, et euro kurss märkimisväärselt tugenveks. Samas on nad mures suuremate tootluste pärast, sest see muudab ettevõtete jaoks laenamise raskemaks,“ ütles Barrow.
Sellel nädalal olid võlakirjaturud suuresti tänu Coeure'i ütlustele veidi rahulikumad. EKP püüab meeleheitlikult võlakirjaturgu ja eurot ohjeldada. Võitlus pole aga läbi.
Turgudel vastakad jõud
Hetkel kuum
Euroopa võlakirjaturgudel on vastakad turujõud. Ühelt poolt peaks tugevam majanduskasv ja inflatsiooniootused võlakirjade tootlusi üles viima – see peaks aitama omakorda eurol tugevneda. EKP rahatrükk hoiab aga tootlusi omakorda surve all.
„Tegemist on köieveoga. Seni võlakirjaturgudel nähtut võib nimetada ka tervislikuks korrektsiooniks,“ ütles JP Morgan Asset Managementi haldur Iain Stealey. „See näitab, et tootlused saavad liikuda kahes suunas. Aga ma arvan, et nõudluse ja pakkumise faktorid jätkavad domineerimist, eriti suvel.“
Vaatamata eurotsooni majanduste mõningasele paranemisele oodatakse, et EKP rahatrükk jätkub plaanipäraselt ja kestab 2016. aasta septembrini. Rahatrüki vähendamise võimaluse peale hakkaks investorid mõtlema alles siis, kui majanduskasvu paranemine püsib ning inflatsioon jõuab tagasi 2 protsendi lähedale. „Oleks tore, kui see oleks järgmise aasta teema,“ ütles Blackrocki varahaldur Ian Winship.
Võlakirjaturgude ja euro ebamäärane olukord aga püsib. See tähendab, et tõenäoliselt on Draghil ja tema kolleegidel vaja veel palju kordi turgudele sekkuda.
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
- POLIITREKLAAM
POLIITREKLAAM Tellija: Eurosec OÜ. Seotud seadusandlik algatus: riigihangete seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmine.
Tagasi Äripäeva esilehele