Moodne tööpink annab oma rikkest ise märku

Artikkel

- Uudised
- Urve Vilk
- 3. juuni 2015 kell 14:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Moodne tööpink annab oma rikkest ise märku
Moodsad tootmise jälgimise süsteemid suudavad muu hulgas tööpingi heli järgi öelda, kas see seisab või töötab, rääkis IMECC projektide koordinaator ja konsultant Jaak Lavin. Foto: Eiko Kink, Äripäev
Uued seadmed oskavad käitlejale anda infot tootmisseisakute, töötajate töö tulemuslikkuse ning sellegi kohta, millal nad katki lähevad.
Ettevõtjal on oluline saada võimalikult kiiresti teada, kui töötaja tööle ei tulnud, tööpink on katki läinud või materjal kohale ei jõunud, sest siis saab ta kohe teha vajalikud ümberkorraldused, rääkis IMECC projektide koordinaator ja konsultant Jaak Lavin tööstusuudised.ee seminaril “Kuidas valida mõõdikuid tööstuses”.
“Tootmises tuleb saada kriitilist infot võimalikult kiiresti ja selleks annab võimaluse jälgimissüsteem, mis on ühendatud automatiseerimistasandiga,” ütles Levin. Manufacturing Execution System (MES) koondab ettevõtte süsteemid ja automatiseerimistasandid üheks tervikuks.
Levinud on ka ressursside planeerimise tarkvara ERP (Enterprise Resource Planning), mis võimaldab küll hakkama saada siis, kui kõik töötab, ent juhul, kui midagi juhtub ja masin seiskub, töötab lahendus edasi. “Seni, kuni keegi teada saab ja kellelegi edasi ütleb, et Jüri ei tulnud tööle, ning järgmine inimene selle info sisetamiseks edasi saadab, kulub palju aega. ERP aga arvab samal ajal, et kõik on korras,” tõi Lavin näite.
Veasignaal tuleb automaatselt
MESi eesmärk seevastu on saada signaal võimalikult kiiresti kätte. “Juba kell 8.15 ütleb süsteem, et Jüri ei tulnud tööle, tema tööga täna arvestada ei saa ja asemele peab võtma Jaani,” kirjeldas Lavin. “Kui signaal tootmisest ei tule automaatselt, tuleb teha lisapingutusi – foto- või puutevaba lülitiga saab info kätte.” Samas pole see väga kulukas, kulukam on operatiivse analüüsi põhjal tegevuste ümberplaneerimine.
Tootmise seisukohast on tähtsad kulud, aeg ja kvaliteet. “Need kolm moodustavad maagilise kolmnurga, sest kui tahame teha kiiremini, läheb see rohkem maksma või tähendab järeleandmisi kvaliteedis. Kui tahame teha odavamalt, võtab see rohkem aega,” rääkis Lavin.
Hoiame igapäevase raporti lihtsanaIndrek Puskar, ASi Rannarootsi Lihatööstus tegevdirektor
Meie mõõdikud on seotud tootmis- ja müügimahtudega. Saame iga päeva kohta raporti – mitu kilo toodeti ja kuhu see läks.
Tsehhitöötajatele me seda infot ei kuva ja ka raporti tulemusi edasi ei saada, meil on juhtkonnas 15 inimest ja tootmistöötajaid 150, neist kõik ei mõistaks infot ega selle tausta, raport on vajalik ja sellega tegeleb juhtkond.
Raportisse oleme valinud kõige olulisema info tootmise seisukohast. Mul on põhimõte, et andmeid sahtlisse ega arhiivi panekuks pole mõtet koguda, pole mõtet koostada aruandeid, millest reaalset kasu pole. Raport on lihtne ja kompaktne, mahtudes ära poolele A4-le.
Kuna meie tegevus pole kosmoseteadus, kasutame väga lihtsaid lahendusi. Kuna kõik ei oska lugeda raamatupidamisprogrammi, on meil inimene, kes info sealt igaühe jaoks mõistetaval kujul Exceli tabelisse tõstab. Usun, et keerukamaid lahendusi võib vajada mõni teine sektor, ent meie tegevus on lihtne, tegu on lihtsa protsessiga ja sellest ülevaate saamise oleme samuti lihtsana hoidnud.
Süsteem tunneb tööpingi häält
MES annab Lavini sõnul informatsiooni, kasutades selleks sensoreid. Olemas on ka ümberkorraldamise moodul, mis suudab seisakust sõltuvalt tootmise ümber organiseerida. “On süsteemid, mis õpetatakse pinki kuulama, eristades seda, millist häält teeb seisev ja millist töötav tööpink. Selline seade on Tallinna Tehnikaülikooli laborites olemas,” rääkis Lavin, kelle sõnul uuemate seadmetega probleemi ei teki, kuna neil on MES peal, küsimus tekib neil, kel sellist süsteemi pole.
Ettevõtte jaoks on tähtis talletada ka põhjus, miks masin seisma jäi. “Selleks võib seadme kõrval olla väga lihtne numbrilaud numbritega ühest üheksani, millel töötaja valib masina seiskumise põhjuse. Kuni selliste keerukamate lahendusteni välja, kus seade ei hakka enne töölegi, kui seiskumise põhjus sisestatud,” kirjeldas Lavin.
Masinalt oodatakse infot ka vajaliku hoolduse ehk selle kohta, millal see võib katki minna. “Uued seadmed ütlevad, millal nad hakkavad üles ütlema. Tallinna Tehnikaülikoolis on käsil uurimus teemal, kuidas saada masinalt detailset infot selle kohta, milline laager hakkab kahe järgmise vahetuse käigus katki minema,” rääkis Lavin.
Lisaks võimaldab süsteem kiipide ja kaartidega reguleerida töötajate juurdepääsu. Võimalik on registreerida, kas inimene on kohal või mitte, ja jälgida töötaja tegevusi kuni konkreetse soorituse kontrollinfoni välja.
Kuidas kuvada mõõdikute tulemusi?
Andres Kukk, OÜ Infovara konsultant
Mõõdikute mõistmiseks peab olema täidetud kolm aspekti. Esiteks peab mõõdiku kasutaja teadma nende tausta ja mõistma, kuidas ühte või teist asja mõõdetakse. Teiseks peab olema mõõdikul sisu, mis on joondatud ettevõtte fookuse järgi. Kui mõõdik ei haaku igapäevategevustega, pole see arusaadav. Kolmandaks peaks mõõdiku tulemus olema visuaalne, kuna me võtame sellisel kujul infot paremini vastu, inimese jaoks on pildilt saadav info ülevaatlikum.
Oluline piltlikustamine
Lavini sõnul on oluline tootmises kogutava info visualiseerimine. “See on pool võitu. Juba ainuüksi tootmistulemuste töötajate jaoks ülespanek tõstab efektiivsust,” märkis ta. Sealjuures on tema sõnul tähtis, et kuvatav info oleks lihtne ja selge. Kasutada võib lahendusi alates lihtsast valgusfoorist – tulemus kollases, rohelises või punases tsoonis – kuni spidomeetri jäljendamiseni välja.
“Visualiseerimine peab olema selline, et kui inimene läheb seinast mööda, saab ta kohe aru, mis seisus kriitilised edutegurid on,” rõhutas Lavin. “Kui suudame viia tegevuse võtmenäitajad inimesteni ja hinnata nende tulemusi, saame anda igale töötajale selget informatsiooni, kas ta teeb oma tööd hästi või halvasti.”
Ettevõtjad kinni mineviku finantsnäitajais
Ettevõtjad hoiavad liialt kinni minevikku peegeldavatest finantsnäitajatest, märkis Lavin. “Kui vaatame minevikku, ei mõtle me sellele, mis saab tulevikus,” märkis ta. Näiteks tehnoloogilise võimekuse tõstmine on mitterahaline eesmärk, mis jääb finantsnäitajatele keskendudes kõrvale.
Äritegevus algab eesmärkidest – äriettevõtte eesmärk on kasum, rõhutab Lavin. Et kasumini jõuda, peab oma tegevust planeerima. “Plaan pole midagi muud kui soovunelm sellest, kuidas me eesmärke realiseerime,” märkis Lavin.
Kui selgub, et eesmärkide saavutamiseks saab kasutada mitut plaani, tuleb otsustada, milline tee eesmärgini jõudmiseks valida. Otsustamiseks on vaja infot. Kui plaanid on ellu viidud, tahetakse teada, kuidas läks, ja ka selleks on vaja andmeid.
MES (Manufacturing Execution System)
Pakub tootmises võimalust kiireks reageerimiseks, kuna põhineb reaalajas kogutavatel andmetel ja nende detailsusel.
Viis ülesannet on:tootmise jälgimine reaalajaskiire reageerimine sündmusteletulemuslikkuse põhinäitajate (KPI) arvutamine ja visualiseerimineparendusprotsessi toetamineandmete edastamine ERP-süsteemilePõhilised MES-andmete kogumise valdkonnadTootmine. Müügitellimuste juhtimine, tegevuspõhiste andmete kogumine, tootmise jälgimine, KPI tootmistegevuse analüüs.Kvaliteet. Kontrolltestide tulemuste kogumine ja töötlemine, statistiline protsessi kontroll. Partii liikumise jälgimine.Ladu. Materjalivarude liikumise kontroll (vöötkood, RFID, jne).Masinate ja seadmete hooldus. Ennetav hooldus, töövahendite ja seadmete korrashoid.Tööjõud. Töösoorituse kontroll, kohaloleku kontroll, juurdepääsu kontroll.Allikas: Jaak Lavin
Lavin rõhutas, et oluline on mõõdikutest valida kõige tähtsamad ehk ettevõtte jaoks kriitilised näitajad. Paljudel firmadel on olemas finantsinformatsioon, mis igapäevase tegevuse käigus tekib. Mittefinantsilised näitajad, näiteks kliendirahulolu või tarnijate ja tarnekindluse info, aga sageli puudub.
Ettevõtte põhiväärtused ehk strateegilised eesmärgid ütlevad, kuidas visiooni saavutada, ent need tasub tükeldada, et finants-, kliendi-, protsesside ja töötajate aspektist lähtuvalt selgitada välja tegevuseks vajalikud edutegurid. Kui need on määratud, saab välja töötada tegevusplaani, kuidas neid parandada.
Strateegiline eesmärk peab olema kompaktne, kõiki aspekte hõlmav ja ettevõtteülene, rõhutas Lavin. Kui eesmärgiks seatakse ettevõtte tulemuslikkuse suurendamine, tekib töötajal küsimus, mida see tähendab ja millisesse suunda ta jooksma peaks. “Appi tuleb tasakaalustatud mõõtmismudel, mis võimaldab luua puuduvad seosed ettevõtte strateegia arendamise ja formuleerimise ning rakendamise vahel,” märkis Lavin, kelle sõnul mudeli puhul on oluline esmalt sellest aru saada, seejärel süsteem üles ehitada ning ettevõttes juurutada.
Kõige olulisem on protsessi järjepidevuse säilitamine ehk süsteemi töös hoidmine. Sideme peab looma ettevõtte finantseesmärkide, klientide, sisemiste protsesside ja arengu vahel, rääkis Lavin.
“Kui eesmärgiks on seatud tõsta käivet 30%, tuleb järelikult klientide hulka kasvatada 30% võrra, mis tähendab müügimeeskonna jaoks selget eesmärki säilitada olemasolevad kliendid ja kasvatada müügiportfelli 30% võrra,” tõi ta näite. Lisaks müügile tuleb tõsta tootmise efektiivsust või laiendada tootmist, mis tagaks tootmise 30% kasvu. Oluline on, et eesmärgid oleksid õiged, muidu võib juhtuda, et aasta pärast on kolm uut keevitajat tööl, aga uusi kliente pole.
Sage viga on Lavini sõnul info üleküllus, millega ei osata midagi peale hakata. Mõõdikute puhul on tähtis nii juhtimis- kui ka võrdlussüsteem. “Tasub võrrelda plaani tegelikkusega ja analüüsida, milles ja kui suur erinevus tekib. Plaan ei saagi kunagi päris õigeks osutuda, aga küsimus on selles, kas vahe rahuldab meid."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
Hetkel kuum