"Langeda sellisesse enesehaletsusse ja öelda, et me peaksime tegema asju põhimõtteliselt teistmoodi sellepärast, et ühes konkreetses indeksis oli Leedu meist pügala või paar eespool, on ikkagi täiesti kohatu. Ma ei pea väheoluliseks ka seda, et hinnata ka neid objektiivseid näitajaid, mis majanduse toimimist väga otseselt peegeldavad,"ütles Rõivas, kes on sageli rõhutanud edetabelite olulist, kui Eesti paikneb neis headel kohtadel.
"Võtame kas või näiteks keskmise palga, siin on vahe Lätiga meil üle 250 euro Eesti kasuks ja Leeduga üle 320 euro Eesti kasuks, nii et tasub ka neid asju siiski meeles hoida, kui kirjutada seda, et Eestil pole visiooni või Eestil lähevad asjad halvasti. Kinnitan teile, et meil on väga selge visioon."
Rõivas pidas oma sõnavõtus oluliseks ka seda, et valitsus on esitanud maksupaketi, mis nihutab tööjõumaksudelt maksustamist kahjulikule tarbimisele. Tema sõnul ei ole see juhus, et valitsus tööjõumakse langetab, sest see on otseselt seotud Eesti riigi konkurentsivõimega, sellega, et siin saaks luua tasuvamaid töökohti ja Eesti inimesed saaksid veelgi kõrgemat palka. "Ja kui välisinvestor otsustab, kas töökoht luua Eestisse, eriti just need töökohad, mis maksavad kõrgeid palku, kus on väga oluline see, et millised on tööjõumaksud ja selliseid töökohti me ju tahame Eesti majandusse, siis on väga oluline, kas maksukeskkond on soodsam Eestis või Lätis või Leedus või ka Soomes või Rootsis," selgitas Rõivas.
Ta lisas, et eesmärk tööjõumaksude langetamisel on see, et Eesti oleks konkurentsivõimeline ja välisinvestorite otsused langetatakse just nimelt Eesti kasuks. "See on väga kaugele vaatav ja väga põhimõtteline hoiak ja minu meelest tuleb seda ka tulevikus jälgida."