Juncker kreeklastele: hääletage „jah“

„Kreeklased peaksid ütlema jah Euroopale.  Kreeka on Euroopa ja Euroopa on Kreeka,“ toonitas Juncker.

Juncker rääkis kibestusega sellest, kuidas Euroopa institutsioonid ja IMF tegid kõik enesest oleneva ning pingutasid kuni viimase minutini, et Kreekaga mõlemale poolele sobiv lahendus leida. Kuni Kreeka peaministri Alexis Tsiprase reede õhtul tehtud otsus referendum korraldada kõnelused ühepoolselt katkestas.

Juncker rõhutas, et Euroopa koostöö läbiv põhimõte on kannatlik kompromisside otsing. See ei ole rahvuslike huvide konfliktide teater.

„Ükski demokraatia ei ole rohkem väärt kui teised,“ ütles Juncker. „Euroalas me oleme 19 riiki, mitte üks kaheksateistkümned vastu või 18 ühe vastu.“

Juncker ütles, et ta on väga pettunud, et egoistlikud, taktikalised ning populistilikud mängud jäid peale ning et Kreekaga kuni viimase minutini läbirääkimisel olnud kokkulepe jäi sündimata. Ta eitas, et kellelegi oleks esitatud ultimaatumeid. „Erimeelsused dramatiseeriti üle.“

Juncker tõi läbirääkimisel olnud kokkuleppest erinevaid näiteid, et kummutada võimalikke väärarusaamu sellest, mida Kreekalt nõuti ja mida pakuti. „Me ei vääri kõike seda kriitikat, mis meile osaks on langenud.“

„Seal ei olnud palgakärpeid,“ ütles Juncker, „ei olnud pensionikärpeid“. Ning ka Kreeka võlakoorma üle oldi valmis kõnelusi jätkama vastavalt 2012. aasta novembris sõlmitud kokkuleppele. Selguse mõttes avaldas Euroopa Komisjon eile läbirääkimistel olnud dokumendi teksti.

Juncker tõi näiteks teised riigid, kes on samuti läbi teinud raske kohanemise, kuid sellest edukalt välja tulnud – Iirimaa, Läti, Hispaania, Portugal. „Kõik need valitsused tegid väga raskeid otsuseid ja maksid kõrget poliitilist hinda,“ ütles Juncker, lisades, et selline on õige prioriteetide järjestus. Riigi huvid peavad olema kõrgemal partei huvidest, vastutus kõrgemal isiklikust CVst.