EAS lõi fotograafide vahele kiilu

“Kutsetunnistuste väljastamist ma äriks ei nimetaks. Küll aga teenib tunnistuste idee Eesti Fotograafide Liiduga otse ja kaudselt seotud fotograafide ärihuve, sest tunnistusi mitteomavaid fotograafe püütakse turul kõrvale suruda,” rääkis pressifotograafide liidu liige Erik Prozes, kes kutsetunnistusi ei poolda. “Kõlava nimega Eesti Fotograafide Liit on hetkel marginaalne keha, mis liitmise asemel tegutseb pigem sissetungija ja ahistajana.”

MTÜ kinnitab taseme

Mittetulundusühingu fotograafide liit juhatuse liige Kaupo Kikkas kostis, et igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel, pealegi on Prozese väide piinlik. “Kui kogu organisatsiooni käive on aastas 6000 eurot, siis vabandust, kust peaksid tulema need ärihuvid?” imestas ta.

EASile varem töid müünud fotograaf Jaak Nilson otsustas eksami kasuks, kuid tõdes, et otseselt ei ole fotograafidele antud kutsetunnistust vaja. “Eelmistel hangetel seda ei olnud ja hanked said tehtud. Ju EASil oli probleem, et nad said eelmisel hankel pilte, millega polnud midagi peale hakata. Võib-olla taheti asja suunata natuke kitsamale ringile,” ütles Nilson ja märkis, et lõputu konkurents ei olegi kunagi hea.

“Olen aru saanud, et vist enamik neist, kes hankel osalesid, on kontorist läbi käinud ja selle paberi saanud,” lausus Nilson. Ta nentis, et tegi kutseeksami, muidu tekkinuks eelis mõnel konkurendil, kellel on tunnistus käes. 

“Eks teatud seltskond püüab turgu korrastada. Ma ei usu, et see kellelegi eriline ärimudel oleks. Igapäevases töötegemises ei mängi see (kutsetunnistus – toim) rolli. Kui pildistada pulma või hoonet, siis klienti eluilmaski ei huvita, kas sul on tunnistus või ei ole. Ta tahab tulemust. Ma ei ole risti vastu, aga käsi ka kokku ei löö,” rääkis Nilson tunnistuse vajalikkusest.

Eraldab terad sõkaldest

Fotograafide liidu juhatuse liikme Kaupo Kikkase sõnul ei meeldi kellelegi, kui nende teadmisi kontrollitakse või neis kaheldakse. “Fotograafi eksimus eeldatavasti ei lõpeta kellegi elu, aga ma olen kindel, et kõik me oleme kuulnud lugusid pettunud klientidest ja soss-sepp fotograafidest,” viitas Kikkas, et tunnistus aitab esile tuua oma ala profid.

Kikkase sõnul on suurepärane, et EAS kutsetunnistusega arvestab. “Kuigi selles hankes saaks kindlasti asju parandada, on tegu revolutsioonilise hankega, kus hinnatakse 60% kvaliteeti ja vaid 20% hinda,” ütles Kikkas ja lisas, et fotograafid, kes enne kurtsid, et nende töid ostetakse alampakkumisega, kurdavad nüüd, et enam nii ei tehta.

“Kas soov võita riigihange ja saada tööd on mingil moel vale? Igal fotograafil või fotograafide grupil on võimalik taotleda kutset andva organisatsiooni staatust ja nad saavad päeva lõpuks oma töötunnid kokku arvutada ja vaadata, kui kasulik see kõik oli,” sõnas ta.

Liidu lobitöö

Fotograafiahuvilistele loodud e-poe 35mm.ee asutaja Oliver Lillma hinnangul on fotograafide liit lobitööd teinud. Üks aastaid tiirelnud linnalegend räägib, et peagi tuleb kõigil fotograafidel riigihangetel osalemiseks kutsetunnistus omandada. “Pretsedent on nüüd EASi hankega olemas ja see on paganama inetu,” ütles Lillma, varjamata kriitilisust. “Olles töötanud riigiasutuses ja põgusalt hangetega kokku puutunud, julgen väita, et hange on suunatud kitsale ringile.”

Erik Prozese hinnangul ei tõuse hangete kvaliteet, kui kutsetunnistus ka tulevikus tingimustesse lisatakse. Ta mõistab koolilõpetajate eksamineerimist, aga üle 10 või 20 aasta iga päev tööd teinud ja auhindu võitnud fotograafe ei tohiks primitiivsel kutsetasandil kiusata. Absurdsuselt on olukord Prozese arvates võrreldav sellega, kui kontrollitaks professionaalsete lauljate viisipidamist või kirjanike õigekirjaoskust, mille põhjal määrataks neile vastav kutse tase.

Hanke sisu jättis vabad käed

Fotograafidel oli EASi uuel hankel väga keeruline hinda pakkuda, sest piirid jäid hägusaks. EASi sõnul ei saagi raamlepinguga sisu paika panna.

Kui eelmisel hankel kirjeldas EAS, millest fotosid soovib, siis seekord pidi pakkuja fotograaf Sven Začeki sõnul ütlema hinna, teadmata, mida EAS tahab. EAS küsis tunnihinda ning lisakulud, näiteks modellidele, transpordile ja rendivalgustusele, saab hiljem läbi rääkida. “Tingimustest kumab läbi kiirustamine. Ei ole päris läbipaistev hange minu meelest. Just seepärast, et keegi nihverdab end sinna, saab kõrged punktid ja pärast hakkab sinna otsa kulusid laduma, mis võivad meeletud olla,” tõi Začek välja hanke nõrga koha. “Kui küsisin, et kuidas saab hinda teha, kui stsenaarium on teadmata, siis vastati, et kahe aasta jooksul, kui tellimusperiood kestab, ei oska nad öelda, milliseid võtteid võib tulla. Väga imelik rahapaigutus.”

EAS väitis, et kuna tegemist on raamlepinguga, siis otsustatakse ainult hankepartnerite, mitte tellitava töö sisu üle. Lepinguperiood kestab 2017. aasta lõpuni. „Selle aja jooksul tuleb palju projekte ja töid, mida ei ole võimalik ette kirja panna, sest need pole veel teada,“ ütles EASi projektijuht Elina Vilja, märkides, et seetõttu küsiti osades kategooriates tunnihinda.

Hankel osalenud fotograaf Jaak Nilson nõustus Sven Začekiga, et kõike hankes nõutut polnud lihtne täita. “Olen nõus, et mõni asi oleks võinud parem olla. Väga raske on öelda tunnihinda. Ma ei tea, kas pean mingit maja pildistama Tallinnas, Haapsalus või Saaremaal. Ma ei tea, kui suured on kulud, mida oodatakse ja kui palju pilte ostetakse,” rääkis Nilson, kelle arvates võinuks küsida pildihinda. “Ma ei nurise ka, sest riigihanked ongi natuke kummalised. Protestijatega ma ei ühine.”