See annab Kreekale võimaluse partnerite toel uuesti rajale saada ja väldib rasked majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, mis võinuks järgneda, kui kokkulepet poleks sündinud.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et kokkuleppele jõudmine oli vaevaline, kuid see sündis.
„Oleme algusest peale korranud, et me ei aktsepteeri Kreeka euroalast lahkumist mitte mingil kujul,“ ütles Juncker.
Junckeri sõnul andsid valitsusjuhid heakskiidu ka 35 miljard euro suurusele plaanile Kreeka majanduse toetuseks. „Me ei tohi unustada, et Kreeka vajab majanduskasvu ja töökohti,“ ütles Juncker.
Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem ütles, et üks kesksemaid elemente valitsusjuhtide tasemel saavutatud kokkuleppes on riigivara fondi loomine, millest osa läheb erastamisele ja osa majandamisele, et saadud tuludest hakata vähendama Kreeka võlakoormat, rekapitaliseerida pangad ja investeerida Kreeka majandusse.
Lähipäevil on aga põhifookus Kreeka parlamendil, mis peab heaks kiitma nii täna saavutatud kokkuleppe kui ka vastu võtma rea seadusi, et näidata, et Kreekal on reformiplaaaniga tõsi taga. Seda on vaja Kreeka partnerite usalduse taastamiseks.
Kui Kreeka parlament on need esimesed sammud teinud, läheb teema edasi Kreeka partnerriikide parlamentidesse. Ametlik otsus Kreekaga uute abikõneluste alustamiseks võiks sündida selle nädala lõpuks, ütles Dijsselbloem.
Täna pärastlõunal kohtuvad uuesti euroala rahandusministrid, et arutada Kreekale lühiajalise sildfinantseeringu korraldamist, kuni uut abiprogrammi veel ei ole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!