Välismaal töötamine raskendab laenusaamist

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 10. august 2015 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välismaal töötamine raskendab laenusaamist
Swedbanki pangatöötaja.Foto: Andras Kralla
Välismaal elavatel ja töötavatel eestlastel on raskem saada kodulaenu, kuna siinsete pankade jaoks puudub tal side Eestiga.
FI: kliendi asumine välismaal on oluline aspekt
Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman:Esmalt tuleb rõhutada seda, et kõikidel krediidiasutusel on õigus klienti valida. Kliendi valikul hindab krediidiasutus nii enda sisemiste kriteeriumite kui ka regulatsioonist tulenevate nõuete alusel klienti ennast ja temaga seotud riske ning seejärel juba konkreetse toote sobilikkust kliendile. Eluasemelaenude puhul peavad krediidiasutused muu hulgas lähtuma vastutustundliku laenamise põhimõtetest, mis on sätestatud Eesti Panga presidendi määrusega. Näiteks peab krediidiasutus nimetatud määruse kohaselt hindama kliendi maksevõimet täna ja tulevikus, et olla kindel kliendi suutlikkuses laenu tagasi maksta. Seda hindamise tulemuslikkust mõjutab ka asjaolu kas klient ja/või tema tagatised asuvad välismaal, mis omakorda mõjutab võimaliku laenu hinda.
Euroopa Kohtus Luxemburgis kaks ja pool aastat töötanud juristiharidusega tõlk Kristi (toimetusele on teada ka inimese perekonnanimi), kes on tegelikult juba aastaid Euroopa Kohtule kaastööd teinud, soovis soetada Tallinnas kodu. Vaatas välja endale ja oma perele sobiva korteri ning asus uurima kodulaenu saamise võimalusi Eestis.Võttes ühendust Eesti kolme suurima pangaga, teatati talle, et tal ei ole võimalik laenu saada, kuna tal puudub side Eestiga.
Panku ei huvitanud tööleping
"Te ei saa laenu, kuna te ei ela ja ei tööta Eestis. Te saaksite laenu, kui teie kaastaotleja, kelleks saab olla ainult teie elukaaslane või abikaasa ja kes elaks ning töötaks Eestis," öeldi kodulaenu taotleja Kristile SEB pangakontoris, kelle abikaasa ja kaks last elavad samuti Luksemburgis.Ja sellega jutt lõppes? "Jah, neid ei huvitanud, kas mul on alaline või tähtajaline leping," oli Kristi sügavalt nördinud, rääkimata sellest, milline on tema sissetulek või millist eluaset soovib soetada. "Ja siis nad ütlesid, et kui ma tagasi tulen, ja kui mu osaühing on kaks aastat tegutsenud, siis nad oleksid nõus andma," lisas ta. SEB ei olnud valmis andma ka hüpoteeklaenu (Tavapärasest eluasemelaenust kõrgema intressiga kinnisvara tagatisel antav laen, mis on reeglina mõeldud muudeks otstarveteks kui kodu ostmine - toim).

Kas välismaal elamine ja töötamine võiks olla kitsendav asjaolu eluasemelaenu saamisel?
Priit Põldoja, endine Hansapanga juht ja praeguse Inbanki nõukogu esimees:Kui me tahame liikuda ühtse Euroopa turu suunas, siis võiks mitte olla see takistus. Põhiküsimus peaks olema laenu teenindusvõimes. Vahet ei ole, kas sa teenid tulu Eestis või mõnes muus Euroopa riigis. Eriti Euroopa Liidu keskselt vaadatuna on välismaalt teenitud tulu samaväärne kui Eestis teenitud tulu. Iseküsimus on, et välismaal elades on väljaminekud tõenäoliselt suuremad ja sellega peab laenuandja või pank arvestama. Mida edasi elu läheb, seda rohkem inimesi liigub välismaale tööle ja paljud tulevad ka tagasi. Ma läheneksin siin kui ettevõtja. Kui see segment on piisavalt suur ja risk on mõistlik, siis pangad võiksid sinna laenu anda. Kui keegi ei anna laenu, siis see tekitab mingile pangale, kes sinna soovib siseneda, võimaluse. Kui mingi pank sooviks seda nišši riski pärast välistada, siis ma ei heidaks seda talle ette, sest see on tema äriotsus. Ma arvan, et pangal ei ole sellist sotsiaalset rolli, et välismaal elavaid inimesi finantseerida.
Nordeasse Kristi ainult helistas enne Eestisse tulekut. "Nad ütlesid ka mulle, et te ei saa laenu, sest te ei ela ega tööta Eestis," oli sealgi jutt lühike. "Ma ei tea, mida nad oleksid kaastaotleja kohta öelnud," lisas ta."Võib öelda, et välismaal töötamine on laenu saamisel raskendavaks, aga kindlasti mitte välistavaks asjaoluks," kinnitas Nordea kliendikommunikatsiooni projektijuht Mirjam Mikkin. Selleks oleks vaja tema sõnul täiendavalt saada infot ajutise töölepingu pikkuse, taotletava laenusumma ja omafinantseeringu suuruse, laenuperioodi pikkuse, laenutaotleja edasiste plaanide jms kohta. Veel rääkis Mikkin, et laenuotsuseid tehakse Nordea pangas laenutaotluse ja selle individuaalse analüüsi alusel, mis üldjuhul sisaldab ka põhjalikku suhtlust ja infovahetust kliendiga.

Pangad: välismaal töötamine ei ole otseselt takistus
Ka SEB kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski väitis, et välismaal töötamine ei ole otseselt takistuseks laenu saamisel.
"Oluline on aru saada, miks soetatakse Eestisse kinnisvara ja kas plaanitakse Eestisse elama tulla. Mis saab naasmise korral sissetulekutest, kas töökoht Eestis on olemas ja kas sissetulekud Eestis oleks piisavad kohustuste teenindamiseks," loetles ta üles teatud aspekte, millele nad pööravad suuremat tähelepanu, kui inimene elab ja töötab välismaal."Tihti soovitakse osta Eestisse kinnisvara tuleviku perspektiiviga, sest kunagi hiljem plaanitakse tagasi tulla. Siis tekivad küsimused, kui pikalt plaanitakse Eestist ära olla, kas töökoht välismaal on püsiv või ajutine, millised on elamiseks minevad kulud välismaal," lisas ta."Kuna eluasemelaen on pikaajaline kohustus ja selge märk, et perekond soovib tulevikku just Eestiga siduda, siis soovime veenduda, et inimesed saaksid hakkama ka kohalikke olusid arvestades. Kuna üldjuhul ja veel eriti erialaste spetsialistide puhul on sissetulek välismaal töötades oluliselt suurem ja soetatav vara mõistlik, siis enamikel juhtudel on kliendid meilt ka eluasemelaenu saanud," kinnitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.
4637 inimest rändas Eestist välja 2014. aastal, mis oli eelneva kolme aastaga võrreldes ligi 30% väiksem.
Allikas: statistikaamet
"Ka Swedbank ütles sama, et ma ei saa laenu, sest ma ei ela ega tööta Eestis. Nad hakkasid vaatama, kas ma saaksin kodukapitalilaenu, mis on nagu hüpoteeklaen, aga seda ei saanud ka ikkagi anda," märkis Kristi. Küll aga oli Swedbanki pangatöötaja Kristi sõnul lahkelt nõus pakkuma laenu pärast Eestisse naasmist ja kahekuulist riigiametis töötamist.Kas pangad rohkem ei põhjendanud, miks see nii oluline on, et keegi siin elab? "Ei, absoluutselt mitte. Nende põhiline mõte oli, et teil ei ole sidet Eestiga," vastas Kristi."Minu kinnisvara jääb ju Eestisse, et kuidas ei ole side, ja ma ostan kinnisvara sellepärast, et ma tahan siia elama tulla," ei mõistnud Kristi pankade poliitikat. "See on hea küsimus, kas nad Andrus Ansipile ka laenu ei annaks," esitas Kristi kui Ansipi kolleeg EL-i institutsioonist retoorilise küsimuse.

2014. aastal eraisikutele väljastatud laenudest kasvas enim eluasemelaenude maht (170 miljoni euro võrra), ulatudes aasta lõpu seisuga 6,1 miljardi euroni, mis moodustab 86% kõikidest eraisikutele väljastatud laenudest.
Turujaotus: eraisikute eluasemelaenud 2014. aasta lõpu seisuga44% Swedbank27% SEB16% Nordea11% Danske (Alates 1. juunist 2015 sõlmib Danske Bank uusi krediidilepinguid, sh eluasemelaen ainult äriklientide ja privaatpanganduse klientidega.)2% muud (sh Krediidipank) Allikas: finantsinspektsioon
Palun pange see kirja kodulehele!
"Meil on siin üks inimene, kes pangas töötab, nüüd küll Luxemburgis, enne aga Eestis, siis tema jaoks on ka see midagi täiesti uut. Ta ei ole varem sellist asja kuulnud," rääkis Kristi pankade ausaamatust nõudest laenu saamisel Eestis elamise ja töötamise kohta.
Mitte ühelgi nimetatud pangal ei ole kodulehel kodulaenu üldtingimustes kirjas, et välismaal elamine ja töötamine võiks olla raskendav asjaolu laenu saamisel. "Kui teil on see tingimus, palun pange see avalikult kirja panga kodulehele," oli Kristi otsekohene soovitus. Krediidipangast laenu küsimise Kristi enda jaoks välistas, põhjendades seda segase omanikevahelise vaidlusega. Ka Krediidipangast öeldi, et nad soovivad, et oleks side Eestiga - keegi siin elav pereliige võiks olla kaasatud laenulepingusse. Samas on Krediidipank kodulehel paiknevate üldtingimuste kohaselt valmis andma laenu Eestis alalist või isegi tähtajalist elamis- ja tööluba omavale isikule, kes on vähemalt 21 aastat vana.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum