Taali sõnal on Eesti maksusüsteem vedel. „Mulle ei meeldi see, et maksustame kulu, mitte ei maksusta tulu,“ sõnas Taal, kes peab mõistlikuks varamaksu kehtestamist. Maksustama ei pea tema sõnul mitte rikkakssaamist, vaid rikasolemist.
Kõrged tööjõumaksud on innovatsiooni pidur
Nii Taal, Arakas kui ka
Funderbeami asutaja
Kaidi Ruusalepp kritiseerisid Eestis kehtivaid kõrgeid tööjõumakse. „Eesti maksusüsteemis on kõige valusam see, et alustav ettevõtja maksab väga palju riigile ära tööjõumaksudena. „Kui investor annab mulle 100 000 eurot, siis väärtuse loomiseks jääb mul sellest alles umbes 40 000,“ rääkis Ruusalepp. „Ettevõtete loomine, väärtuse loomine, inimestesse investeerimine on väga kallis.“
Ruusalepp rääkis, et viis oma ettevõte peakorteri
Suurbritanniasse, kus kehtib ettevõtte tulumaks. „Käimalükkamise faasis pole vahet,“ sõnas ta. „Aga seal saan ma juurdepääsu kapitalile, et kasvada. Ettevõtete liigutamine ühest maksuruumist teise käib tänapäeval kiiresti. Eesti konkureerib teiste maksukeskkondadega. Kõigi ettevõtlusvormidega ei peagi suutma konkureerida, aga võiksid olla mingid eelised, et siit ära ei minda.“
Viljar Araka sõnul ei täida Eestis kehtiv
nulltulumaks reinvesteeritud kasumilt oma eesmärki. „Meie eesmärk on ikkagi saada omanikutulu, ja mis siis veel peakski olema ettevõtluse eesmärk,“ rääkis ta. „Eestlasena teeb mind kurvaks see, et ettevõtte tulumaksu maksame naaberriikide kassasse, mitte Eestisse. Investeeritud kasumi maksuvabastus töötab minu vastu.“
Maksuerisused – poolt ja vastu
Ettevõtjad arutlesid ka maksuerisuste üle. Neisse positiivselt suhtuv Ruusalepp tõi näiteks Suurbritannias kehtiva sotsiaalmaksupuhkuse, mida saavad 5000 naela ulatuses (ühe töötaja pealt, kokku kuni 10 töötaja kohta) kasutada ettevõtted väljaspool Londonit ja suuri tööstuspiirkondi. Ruusalepa sõnul on seda meedet kolme aasta jooksul täiendatud. „Nad julgevad eksida ja muuta,“ kiitis ta.
Arakas peab sektoripõhised soodustusi libedaks teeks. „Regionaalsetele soodustustele ei leia õigustust,“ arvas ta. Küll aga kritiseeris ta üheprotsendist sotsiaalmaksulangetust ja kaitses sotsiaalmaksulae kehtestamist. „Et teha ruumi suure raha sissetulekule, pead kõigepealt väikese raha välja andma,“ rääkis ta. „Ja kui eksid, siis pead seda tunnistama. Aga kui kardad eksida, siis ei julge mitte midagi teha.“
Olari Taal ei pea
maksuerisusi suures plaanis õigeks, kuid mõistlik võiks see tema sõnul olla näiteks väikeses maakohas pereettevõttele. „Ei ole mõtet meeleheitlikult koguda olematuid maksusid,“ tähendas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini