Arvete ost päästab ehitaja rahalistest raskustest

Sõõrumaa sõnul on ehituses pigem levinud viimane variant, kuna arveldamine toimub etappide või projektide kaupa. “Etappideks jaotamise ilmestamiseks võib esile tuua näiteks vundamendi rajamise etapi, seejärel kandekonstruktsioonide püstitamine ja avade täitmine, millele järgnevad kommunikatsioonide – kanal-vesi, ventilatsioon, küte – rajamise etapid, siis välis- ja siseviimistlused,” selgitab ta.

Huvi nii pea- kui ka alltöövõtjal

Sõõrumaa tõdeb, et kuna kõik etapid on ressursimahukad, paisubki ühe ehitusetapi arve pigem suureks. “Selline suur arve võib aga alltöövõtjale probleeme tekitada, sest kui peatöövõtja ei ole nõus lühikese maksetähtajaga, võib tekkida alltöövõtjal raskusi näiteks järgmise etapi või uue projekti jaoks materjalide ostmisega,” ütleb ta.

Sõõrumaa leiab, et küsimus on usalduses. “Ühest küljest annab arvete loovutamine alltöövõtjale kindluse rahavoogude planeerimisel ehk siis pole põhjust muretseda, kas peatöövõtja tasub arve tähtaegselt,” nendib ta. Teisest küljest on see peatöövõtja huvi, et temale tööd tegeval firmal ei tekiks keset ehitust rahalisi raskusi ning nad lihtsalt ehitusplatsilt minema ei jalutaks.

Arvete finantseerimine ehitussektoris nõuab Sõõrumaa sõnul väga spetsiifilist oskusteavet, mistõttu on mõistetav, miks kommertspangad selles sektoris väga tihti faktooringut ei paku, sest ehitusfirmadel on keeruline leida tagatisi laenu saamiseks.

“Tellingud on renditud ja masinad liisitud ning sellest tulenevalt ei ole ehitusfirmal võimalik midagi pantida laenu tagatiseks,” tõdeb ta. Sellisel juhul jääbki likviidsuse tagamiseks üle müügiarvete loovutamine, kus loovutatav nõue on ise finantseerijale tagatis.

Sõõrumaa märgib, et ehitusturg on konkurentsitihe ning võib öelda, et ilma faktooringu või arvete ostu lahendusteta oleks paljudel väikestel tegijatel turul väga keeruline tegutseda. “Eriti olukorras, kus valitseb tendents, et maksetähtajad lähevad pigem ajapikku pikemaks,” kinnitab ta. “Pikk maksetähtaeg tähendab, et ostjate krediiditausta tundmine muutub väga oluliseks.” Ta lisab, et üldiselt ei ole firmadel võimekust oma partnerite finantsolukorral pidevalt silma peal hoida ning kui arve tähtajad aina pikenevad, siis selle pikema aja jooksul võib ka ostja rahaline seis muutuda tunduvalt halvemaks, mistõttu arve tasumisega võib maksetähtajal tekkida probleeme.

“Just nende murede vältimiseks kasutavad paljud ettevõtted faktooringut või arvete ostu, et nad saaksid keskenduda oma põhitegevusele, mitte krediidihaldusele,” kinnitab Sõõrumaa.