Tööstuspargid kaotanud varasema võlu

Praegu on tööstuskülas püsti vaid OÜ ­Pereauto Renault’ ja Dacia sõiduautode müügisalong ja teenindushoone. Kokkulepped on olemas veel kuue firmaga. Näiteks ehitavad sinna oma tootmishoone tekstiili- ja puidutöötlemisvaldkonnas tegutsevad firmad.

Hoonestusõiguse tasuks on kolm eurot ruutmeetri kohta, mis on selgelt alla turuhinna, ent lisatingimuseks on näiteks uute töökohtade loomine. Raevu sõnutsi on huvilisi juba ka teiseks etapiks ning kinnistud tühjalt seisma ei jää.

Ida-Virumaal panustatakse keemiatööstusele

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus arendab tööstusparke Narvas, Jõhvis, Kivi­õlis ja Kohtla-Järvel. Nende kodulehelt on näha, et Narvas on huvi suur, ent teistes linnades ootab valdav osa kinnistuid alles huvilisi. Sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmiku sõnul on see nii, kuna Narvas alustati arendusega varem, teistes linnades alles paaril viimasel aastal. “Jõhvi Logistika ja Äripargi projektiga alustasime 2013. aastal. Tänaseks on kehtestatud detailplaneering, koostatud taristuprojektid. Infrastruktuur valmib augusti lõpuks. Kuna alustasime projektiga hiljem, oleme turunduse ja tehingutega vastavalt ajalises nihkes võrreldes Narva projektiga.”

Kui näiteks Pärnu tööstuskülas on keemia­ettevõtete paiknemine küsitav, keskkonnasäästlikkuse aspektist lähtudes, siis Ida-Virumaal on teisti. Kohtla-Järve tööstuspark ongi mõeldud ennekõike energiamahukatele tootmisettevõtetele ja keemiatööstusele. “Viimase puhul on tegemist ühe kõrgeima lisandväärtusega tööstusharuga, mistõttu on ootused projektile väga kõrged. Tegeleme aktiivselt turundusega ning esimesed läbirääkimised ettevõtetega käivad,” märkis Kuusmik, kes on veendunud, et ettevõtjatele on kasulik rajada uus hoone tööstusparki. “Ise detailplaneeringu koostamine, taristuga seotud küsimuste lahendamine ja muud selline on aeganõudev ning seotud suure hulga juriidiliste asjaajamistega.”

Park säästab ettevõtja aega ja raha

ASi Tallinna Tööstuspargid juhi Ivar Lindpere sõnul säästab tööstusparki kolimine ettevõtja jaoks aega ja raha. Suure maa-ala väljaarendamine kinnistuteks on kokkuvõttes odavam kui ühele kinnistule detailplaneeringu tegemine ja kommunikatsioonide väljaehitamine. Aktsiaseltsile kuuluvas Tondi­raba tööstuspargis on kõik kinnistud müüdud ja arendustegevuseks maad juurde ei ole võimalik saada, küll aga on veel kinnistuid Betooni ja Suur-Sõjamäe tööstusparkides. “Meie tööstusparkides on lisaks toidu- ja tööstuskaupade tootmisele ettevõtteid, mis tegelevad autode avariijärgse remondi, värvimise ning ümberehitusega; tööriistade laenutamisega; elektroonikaseadmetega ning tootmise ja konstrueerimisega,” märkis ta. “Eelistusi ettevõtete tegutsemisvaldkonna suhtes ei ole. Tähtis on, et alustav ettevõte loob uusi töökohti.”

Kui mainitud arendused on seotud paljuski ka omavalitsuse üldiste huvidega, siis konkurentsi pakuvad ka eraettevõtted. Öeldakse, et oluline on ka turul eristuda. Seda teeb näiteks Hammerhead OÜ, mis arendab tööstusparki Lasnamäel Priisles. Nad ehitavad kokku neljas etapis 22 000 m2 kontori-, lao- ja tootmispindasid, mis müügi asemel hoopis välja üüritakse. Hammerheadi juhatuse liige Allan Kool ütles, et nimetaks nende arendust pigem äripargiks, kuna tootmise kõrval seal ka müüakse. “Igal meie üüripinnal on esinduslik klaasfassaad ning oma sissekäiguga kauplus-kontor. Tänavalt vaadates on tegemist justkui nii-nimetatud butiik või outlet-tüüpi kaubanduspindadega. Kui mõni ettevõte soovib üürile võtta suurema osa hoonest, dikteerib see mõnevõrra ka hoone välimuse ja funktsiooni,” rääkis ta. Üürihinnad on 6,3 eurot ruutmeetri kohta, mille lisandub kõrvalkulu. Ta ütles, et valdkonna suhtes piiranguid pole – miks mitte ei võiks toitlustusettevõtete kõrval tegutseda näiteks ka spordiklubi või remondiettevõte.