Kapo tegi sadamas suurpuhastuse nelja aastaga

Valitsus suurendas kapo volitusi alles kaks aastat hiljem ehk septembris 2011. Seni riigiasutuste ning Tallinna, Tartu, Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Pärnu omavalitsuste korruptsioonikuritegusid uurinud kaitsepolitsei sai toona õiguse teha sama ka avalik-õiguslikes ning riigi osalusega ja riigi asutatud ettevõtetes. Eelkõige puudutab see nende ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmete tegevust. See tähendab, et kapo luubi alla sattusid kõik riigi osalusega firmad, seal hulgas suured ja mõjukad nagu Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Eesti Loto, Estonian Air, KredEx, RKAS jt.

Just korruptsioonikuritegude avastamise eest vastutav Heldna rääkis toona intervjuus Eesti Päevalehele, et kõige rohkem huvitavad julgeolekuteenistust hanked ja euroraha jagamine. FBI Akadeemiaski teadmisi täiendanud Heldna jagab USA kolleegide arvamust, et korruptsioon pole kuritegu, vaid julgeolekuoht. „Mida kõrgemal tasemel korruptsioonijuhtum, seda suurem on oht, et ta hakkab mõjutama muid asju ka,” tõdes Heldna samas intervjuus.

Ta tõi riigifirmadest näiteks Eesti Energia. „Kui Eesti Energia satuks Eesti riigi suhtes mitte väga sõbraliku grupi kontrolli alla, see väga selgelt mõjutab Eesti majandusjulgeolekut ja kui see võib juhtuda erinevate korruptsiooniilmingute tõttu, siis tuleb neid ohte ennetada,“ selgitas Heldna. „Kui te vaatate seda riigi osalusega äriühingute nimekirja, siis need rahad ei ole ka Euroopa mõistes alati kõige väiksemad. Nende vastu võivad huvi tunda väga erinevad struktuurid, nii riiklikud kui ka mitteriiklikud,“ jätkas ta.