Börsipaanika tühjendas pensionikogujate rahakotte

Artikkel

- Uudised
- Birjo Must
- 31. august 2015 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsipaanika tühjendas pensionikogujate rahakotte
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et aktsiaturgude kukkumine mõjus fondidele kehvasti. Foto: Andres Haabu, Äripäev
Riskijanulisemad pensionikogujad võivad täna oma kontot avades saada suure üllatuse osaliseks – viimase aastaga teenitud raha on nagu peoga pühitud. Ning seda vaid mõne nädalaga.
Fondide* investeeringud enne börsipaanikat (seisuga 31.07.2015):
Swedbank Pensionifond K3
- 46,4% aktsiad, 32,4% võlakirjad, 19,7% raha ja deposiidid, 1,5% kinnisvara
- Aktsiaportfelli regioonid: 29,9% USA, 26,4% Euroopa, 16,3% arenevad turud Aasia
SEB Progressiivne Pensionifond
- 48,7% võlakirjad, 46,2% aktsiad, 5,1% raha ja deposiidid
- Aktsiaportfelli regioonid: 76% globaalsed, 7% Lääne-Euroopa, 6% arenevad turud, 5% Aasia v.a. Jaapan, 4% Balti riigid, 2% Kesk- ja Ida-Euroopa
LHV Pensionifond L
- 41,24% võlakirjad, 13,02% aktsiad ja aktsiafondid, 10,5% kinnisvarafondid, 34,99% hoiused
- Suurem osa aktsiainvesteeringutest tehtud Baltikumi, portfellis muuhulgas Bulgaaria ja Leedu riigivõlakirjad
Nordea Pensionifond A
- 40% aktsiafondid, 44,34% võlakirjainvesteeringud, 12,28% raha pangakontol, 3,36% rahaturufondid, 2,25% kinnisvarafondid
- Aktsiainvesteeringute regioonid: 37% Põhja-Ameerika, 30% Euroopa, 20% globaalne, 7% arenevad turud, 5% kinnisvarafondid, alla 2% Jaapan
Danske Pension 50
- Üle 40% võlakirjainvesteeringud, ca 37% aktsiainvesteeringud, ca 16% raha ja hoiused, ca 6% kinnisvara ja kinnisvarafondid
- Aktsiainvesteeringute regioonid: ca 55% Lääne-Euroopa ja Skandinaavia, ca 15% Põhja-Ameerika, ca 9% globaalne, ca 7% Ida-Euroopa ja Baltikum, alla 5% arenevad turud
*Progressiivse riskitasemega fondid on kõige populaarsemad teise samba pensionifondid, kuhu on investeeritud ligi 70% pensionikogujate raha. Fondi varadest on kuni 50% investeeritud aktsiariskiga väärtpaberitesse.
Allikas: fondide aruanded
Möödunud aasta lõpus hakkasid suurpangad meelitama kliente oma agressiivse riskitasemega II samba pensionifondidesse, kus tootlused rallisid ja raha kasvas mühinal. Kuna seda raha pillutati aktsiaturgudele, võeti ka suuremaid riske. Hiljuti börsidest üle käinud paanikalaine näitas selgelt, et liiga julgeks ei tasu praeguses ebastabiilses keskkonnas minna.
„Kõrgema riskiga fondide suvekuud on möödunud vägagi heitlikult. Kevadisele optimismilainele järgnes finantsturgudel sündmusterohke suvi – esmalt euroala Kreeka küsimus ning seejärel Hiina aktsiaturu kukkumine. Vastavatele fondidele tähendab see suures plaanis paraku, et suvel on kaotatud aasta esimese viie kuuga teenitud tõus,“ rääkis SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.
Raha sulas
Hiinast alguse saanud globaalsete börside languse küüsis on kannatanud kõikide pankade aktsiatele panustavad pensionifondid, kus paikneb suurema osa eestlaste pensioniraha. Aprillis keskpaigas tipu teinud kogumispensionifondide üldindeks EPI sööstis augusti lõpus kiiresti alla.
Ainsana on selles olukorras põhjust veidi rõõmustada LHV pensionifondide juhil Andres Viisemannil, kes on viimastel aastatel olnud aktsiaturgude suhtes väga pessimistlik. Kuna ta hoidis konservatiivset joont ja vältis raha puistamist globaalsetesse aktsiatesse, jäid LHV pensionifondide tootlused lähiaastatel konkurentidele alla. Nüüd, mil aktsiaturud tegid järsu languse, pöördus õnn tema kasuks. „Ma olen positsioneerinud LHV fondid vägagi konservatiivselt. Kui turud tõusid, siis meie tootlused olid konkurentidest nõrgemad. Nüüd, kus turud langevad, on LHV pensionifondid eduseisus,“ rääkis Viisemann.
Viimasel ajal on hakanud riske vähendama ka teised pensionifondide juhid. Swedbank Investeerimisfondid ASi fondijuht Katrin Rahe sõnul muutus aktsiaturgude taktikaline väljavaade tugevalt negatiivseks juba augusti alguses. „Seetõttu vähendasime augusti esimeses pooles ehk juba enne suuri muutusi märkimisväärselt pensionifondide investeeringuid aktsiaturgudele. Näiteks K2 fondis on see hetkel vähem kui pool maksimaalselt lubatud aktsiariski tasemest,“ rääkis ta.
Suvekuudel vähendasid aktsiainvesteeringute osakaalu oma pensionifondides ka Danske pensionifondide fondijuhid Martin Hendre ja Märten Kress. Täiendavat müüki nad aga ei plaani ning kavatsevad hoopis odavaks muutunud aktsiaid sügisel juurde soetada.
Võlakirjad tagavad parema une
Praeguses olukorras on aga paradoksaalne on see, et üleliia pole põhjust rõõmustada ka konservatiivsetel pensionikogujatel, sest võlakirjaturud on tänavu samuti väga palju kõikunud. Küll on nende maandumine pehmem ning tootlused kõiguvad vähem.
Kunsingu sõnul on võlakirjafondide jaoks suurimaks murekohaks paljude riikide jätkuvalt ülisuur võlakoorem ning oht, et mõned keskpangad asuvad rahapoliitikat karmistama liiga vara või liiga kiires tempos. Siiski lisas ta, et viimaste aegade arengud finantsturgudel on liigkiire intressimäärade tõusu ohtu vähendanud.
Ka Nordea pensionifondide fondijuht Olli Enqvist peab praegu suurimaks väljakutseks intressimäärasid ehk seda, kuidas leida atraktiivseid võlakirjainvesteeringud ülimadalate intresside keskkonnas.
Samas võib jätkuv närvilisus aktsiaturgudel Kunsingu arvates turvalisemaid valitsusvõlakirju ja konservatiivseid fonde hoopis toetada ja pakkuda varju rahulikumat und ihkavale investoritele, kelle jaoks on viimaste aegade kõikumised riskantsemates varades olnud liiga suured.
Ebakindlus püsib
Kuigi olukord pole kaugelti roosiline, siis uut finantskrahhi pensionifondide juhid siiski tulemas ei näe. Pigem peab suurem osa neist praegust aktsiaturgude korrektsiooni normaalseks nähtuseks.
Viisemanni sõnul lükatakse aga probleemide lahendamine tõenäoliselt lihtsalt edasi. „Ma kardan, et keskpangad satuvad taas paanikasse ja paiskavad ringlusesse veelgi suuremas koguses raha. Sellega saadaks korraks langus seisma ning probleemide lahendamine lükatakse taas tulevikku,“ rääkis Viisemann. Sellepärast jätkab ta LHV fondides erakordselt konservatiivset joont.
Ka Swedbank kavatseb jätkata konservatiivsemal kursil ning Rahe lubab hoida aktsiaturgudega otseselt seotud positsioone lubatud maksimaalsest piirist madalamana. „Lähitulevikku vaadates on põhjust arvata, et aktsiaturgude ebastabiilsus jääb veel mõneks ajaks kestma,“ sõnas ta.
pensionifondid | Create infographics
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum