Vaata, kuidas on kasvanud sinu pensioniraha

Äripäeva värskest pensionitabelist võib näha, et kõige varajasemate liitujate puhul pole fondide edukuses nelja kuuga suuri muutusi toimunud. Tabelit juhivad endiselt neli LHV fondi, millele järgnevad Danske Banki fondid ning seejärel Swedbanki ja SEB fondid.

Küll aga toimuvad aina kiiremad muutused tabeli teises otsas, kus on reastatud fondide käekäik hilisemate liitujate puhul ehk neil, kes on asunud pensioni koguma 2009. aastal. Seal juhivad edetabelit Swedbanki, Nordea ja SEB agressiivse riskitasemega fondid, millele järgnevad samade pankade progressiivsed pensionifondid.

Kõik LHV pensionifondid vajuvad tabelis aina allapoole. Kõige populaarsemate, progressiivse riskitasemega pensionifondide lõikes on LHV Pensionifond L jäänud konkurentidest iga kuuga aina rohkem maha. Pensionikeskuse andmetel on fondi 3-aasta tootlus võrreldes konkurentidega nõrgim ning 5-aasta tootlus edestab vaid SEB Progressiivse pensionifondi tulemust. Pikaajalise ehk 10-aasta tootluse lõikes juhib siiski LHV fond teisi veel pika puuga, kuid Danske Pension 50 hingab LHV-le aegamisi aina rohkem kuklasse.

Kuigi LHV pensionifondide tootlus on jäänud viimasel ajal konkurentidele alla, liikusid nad mullu sellegipoolest suurtele pankadele kindlal sammul järele. Finantsinspektsiooni finantsturgude ülevaatest selgus, et möödunud aastal jätkus kohustuslike pensionifondide raha liikumine suurematest fondivalitsejatest LHVsse. Nimelt kasvas panga turuosa aastaga 19%-lt 21%-le.

Turuliider Swedbanki turuosa kahanes samal ajal 41%-lt 40%-le ja SEB turuosa 22%-lt 21%-le. Danske turuosa jäi püsima 10% juures ning Nordea turuosa kasvas tänu Ergo pensionifondidega liitmisele 5%-lt 8%-ni.

Tänavu esimesel kohustuslike pensionifondide vahetusperioodil pidi LHV taluma aga kõige suuremat kaotust. Nimelt tehti kõigist nende fondidest, välja arvatud kõige konservatiivsemast, väljumiseks rohkem tehinguid kui sisenemiseks. Kõige suuremat kaotust kannatasid progressiivne Pensionifond L ja agressiivne Pensionifond XL, kus väljaastumiseks tehtud tehingud ületasid sisenemiseks tehtud tehinguid vastavalt 2119 ja 1111 võrra.

Tundub, et pensionikogujad liiguvad tasapisi tagasi SEB ja Swedbanki agressiivsetesse fondidesse. Nimelt sai Swedbanki Pensionifond K4 mai alguses toimunud vahetusperioodil juurde 3605 ja SEB Energiline Pensionifond 1567 lepingut. Nimetatud Swedbanki fondi maht kasvas sellega 3,9% ja SEB fondil lausa 8,1%. Vahetustehingutega jäi plussi ka Nordea Pensionifond A Pluss. Täheldada võib kasvavat trendi, et inimesed väljuvad aina aktiivsemalt konservatiivsetest fondidest ning valivad üha julgemalt agressiivseid ehk aktsiatesse investeerivaid pensionifonde.

Möödunud aasta lõpu seisuga ulatus kohustuslike pensionifondidega liitunute arv 664 522-ni ja see kasvas aastaga 14 338 isiku võrra. Aastaga tegi ka II samba pensionifondide maht rekordilise kasvu – maht kasvas aastaga 24% võrra, 2,204 miljardile eurole. Tänavu juuni alguse seisuga ületab liitunute arv juba 670 000.

KÕIGE SUUREMAKS on Äripäeva hinnangul paisunud nende inimeste II samba portfell, kes on oma raha paigutanud LHV Panga Pensionifondi L.

VÕTTES ALUSEKS, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisüsteemiga esimeses voorus (sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond L-iga liitunute portfell väärt 8463 eurot, mis annab tootluseks 33,1% (maksed fondi ulatuvad 6360 euroni).

TEGEMIST ON progressiivse fondiga, mis võib investeerida aktsiatesse kuni 50% varast. Ülejäänud vara investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse.

Fond on aga viimastel aastatel käitunud üsna konservatiivselt, sest juuni lõpu seisuga oli otse või kaudselt investeeritud aktsiatesse vaid 13% fondi varast.

SUUREM OSA aktsiatest on investeeritud Baltimaadesse.

Alates asutamisest on fondi tootlus 133,89%, mis on siiani II samba pensionifondide hulgas kõige suurem.

Napilt jääb maha konservatiivse riskitasemega LHV Pensionifond S, mis investeerib oma vara võlakirjadesse. Oluline osa fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, mille emitendiks on erasektori äriühingud.

FONDI TOOTLUS alates asutamisest on 95,74%.