Eesti majandust ootavad karmid ajad

Eratarbimine kasvab tänavu 5 protsenti, kuid järgmisel aastal kasvutempo aeglustub. 2016. aastal on oodata eratarbimise reaalkasvuks 2,8 protsenti. Sissetulekud jätkavad mõõdukat kasvu, kuid majapidamiste reaalset ostujõudu vähendab taastunud hinnatõus.

Tööturu arengud on seni olnud oodatust positiivsemad, kuid sellega on kaasnenud kiire palgakasv ja ühtlasi ettevõtete kasumlikkuse langus. Olukord tööturul muutub üha pingelisemaks, palgatõusu survet on hoidnud üleval töötuse kiire vähenemine koos tööealise rahvastiku kahanemisega.

Sel ja järgmisel aastal on oodata palgakasvu aeglustumist, mis aitaks taastada palkade ja kasumite tasakaalulisemat vahekorda. Keskmine palk kasvab nominaalselt tänavu prognoosi järgi 4,8 protsenti ja 2016. aastal 4,5 protsenti. Hindade languse tõttu ulatub reaalpalga kasv tänavu 5 protsendini, see aeglustub järgmisel aastal hinnatõusu taastudes 2,4 protsendile.

Tööga hõivatute arv on praegu rekordkõrgel ning tööealine elanikkond väheneb, mistõttu hakkab järgmisel aastal töötavate inimeste arv kahanema. Prognoosi kohaselt kasvab tööga hõivatute arv 2015. aastal 1 protsendi jagu ning pöördub alates järgnevast aastast kuni 0,5-protsendilisse langusesse. Tööturgu mõjutab olulisel määral 2016. aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform, mis aitab osalise töövõimega inimestel tööturule naasta.

Väliskeskkonnas on Euroopa Liidu majanduskasvu taastumine kindlamatel alustel, kuigi tööpuudus püsib Euroopas endiselt kõrgel – majandussurutis pole läbi. Viimase poole aasta areng on olnud oodatust kehvem: raskused Soome majanduses jätkuvad ning Venemaa on oodatust sügavamas majanduslanguses. Sellel on olnud mõju Eesti ettevõtetele, kelle kindlustunne on laiapõhjaliselt alanenud.

Riigi rahandus ja valitsussektori eelarvepositsioon püsib prognoosi järgi tugevana. Järgmisel neljal aastal on oodata valitsussektori struktuurse eelarveülejäägi püsimist. Nominaalselt on valitsussektori eelarve ülejäägis enamikul aastatel (2014–2015, 2017–2019), jäädes ajutiselt väikesesse puudujääki ainult 2016. aastal.

Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel neljal aastal keskmiselt 4,5 protsenti aastas.

Maksukoormus kahaneb prognoosi järgi selle aasta 33,5 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP)  2019. aastaks 33,2 protsendile SKPst. Ühtlasi vähenevad 2019. aastaks valitsussektori kulud 3,5 protsendipunkti võrra 36,4 protsendile SKPst, valitsussektori võlakoormus kahaneb 7,6 protsendini SKPst võrreldes 2015. aasta 10 protsendiga SKPst. Nominaalse puudujäägi katteks ei ole riigikassal tarvis laenu võtta ja valitsussektori reservid hakkavad osakaaluna SKPst tervikuna kasvama alates 2018. aastast.