Heiti Hääl läheb kooli

Ettevõtlusnädalal 5.-9. oktoobrini külastavad kümned Eesti ettevõtjad ja tippjuhid põhikoole, gümnaasiume ja kutsekoole või võtavad õpilasi vastu oma ettevõttes. Tänase seisuga lööb kaasa üle veerandsaja ettevõtja ja kooli. Ettevõtmise eesmärk on tekitada koolinoortes huvi ettevõtluse vastu. Selleks räägivad ühe koolitunni jooksul ettevõtjad noortele oma loo, kuidas neist sai ettevõtja või juht ja millised on olnud nende olulisemad õppetunnid sellel teel.

Sellega saab teoks Eduka Eesti arvamuskonkursi raames 2014. aastal välja käidud idee viia ettevõtjad kooli oma lugu rääkima. Selle ettepaneku saatis konkursile Tallinna 32. keskkooli abiturient ja loovagentuuri Ideerada juht Ailar Väärtmaa. "Et tekitada noortes inimestes huvi ettevõtluse vastu, on vaja rohkem inspireerivaid lugusid," kirjutas Väärtmaa. "Parim koht, kus noor saaks neid kuulata, on koolis. Seega kui me tahame edukamat Eestit, siis tuleb ettevõtjad tuua kooli oma lugusid rääkima."

Heiti Hääl ütles, et see on väga sümpaatne ettevõtmine. „Kui ma suudan kahe tunniga noortes positiivset mõtlemist tekitada, siis ma olen valmis selle aja võtma.“ Küsimuse peale, mis ta täpselt rääkida kavatseb, hakkas Hääl naerma. „Ehee, seda ma juba ajalehes ette välja ei ütle. Siis hakkavad kõik teised minu sõnumit levitama.“

Hääle sõnul on oluline mõista, et need inimesed, kes Eestis ettevõtlusega tegelevad, on täpselt samasugused inimesed kui teised. „Tegelikult on selleks vaja ainult pealehakkamist, ei mingeid muid erilisi omadusi,“ kinnitas Hääl, kes lubas juttu teha oma isiklikust kogemusest. „Me kõik oleme alustanud hea tuju ja üliõpilaspiletiga. Lihtsalt peab olema hea mõte ja piisavalt palju julgust – aga seda ei pea olema üldse nii hirmus palju.“

Krimelte juht Jaan Puusaag märkis, et ettevõtluse põhimõtetest arusaamine on oluline. Ta kavatseb rääkida, missugust tüüpi inimestest üldse saavad ettevõtjad. Temagi rõhutas julgust: eelkõige julgust otsustada. „Julge pealehakkamine on pool võitu või isegi rohkem. Kui pole julget pealehakkamist, siis ei saa isegi poolt.“

Puusaag märkis, et inimestel üldse, mitte ainult noortel, pole ettevõtlusest eriti ettekujutust. „Et kust asjad üldse tulevad,“ arutles ta. „Lisaväärtust luuakse ju ainult eraäris. Kõik muu on ümberjagamine. Raha ei tule riigieelarvest, vaid ettevõtlusest. Juba põhitõdedest arusaamine pole oluline mitte ainult lastele, vaid kõigile inimestele. Asjad ei teki iseenesest, seda on oluline meelde tuletada.“

Taxify asutaja Markus Villig tunnistas, et noortega suhtlemine on talle hingelähedane asi. „Paljudel noortel ei jää asi mitte intelligentsi, vaid pealehakkamise taha,“ nentis ta. „Räägin neile loo, kuidas mina need otsused tegin. Paljud noored arvavad, et tuleb kohe mingi suur hüpe teha. Mina alustasin suhteliselt riskivabalt ja võtsin suuremad kohustused alles siis, kui oli näha, et äri läheb. Ma üritan selgeks teha, et saab hakkama väikese riskiga, ei pea liiga palju muretsema.“

"Kogenud ettevõtjatel on midagi väga väärtuslikku – isiklik praktiline kogemus väga erinevatest situatsioonidest ja tegevusvaldkondadest,“ sõnas Eesti Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe „Tavaolukorras jagatakse seda vaid oma kollektiivi piires. Selle projektiga jagame seda väärtust aga oluliselt laiemalt ja seda kõige vastuvõtlikumale auditooriumile – noortele, kelle ees on olulised valikud nii edasiste õppimisvõimaluste kui tulevase ameti asjus. Loodan, et ettevõtlike inimeste huvitavad lood oma elust ja väärtuste kujunemisest siitsamast kodusest Eestist inspireerivad noori oma tulevikku teadlikumalt kujundama.“

Projekt „Ettevõtlikkus kooli“ saab teoks Eesti Arengufondi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Teenusmajanduse Koja, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, SA Tuleviku Kool ja KredExi koostöös. Aktsioonis on andnud nõusoleku kooliõpilastega kohtumiseks üle veerandsaja ettevõtja ja tippjuhi.

Koolidel on praegu veel võimalus teada anda soovist projektiga liituda. Selleks tuleb saata sooviavaldus saata [email protected].

Ürituse “Ettevõtlikkus kooli” Facebooki leht asub siin.