Pere kinnisvara võib langeda laenu ohvriks

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 9. oktoober 2015 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pere kinnisvara võib langeda laenu ohvriks
Eversheds Ots & Co advokaadi Lennart Oja sõnul on nii mõnegi jaoks üllatus, et seadus kohustab abikaasat teise abikaasa poolt ainuisikuliselt võetud rahalise kohustuse eest teatud tingimustel täielikult ja kogu varaga vastutama. Foto: Eiko Kink
Pereisa võttis jõulukinkide tegemiseks kopsaka laenu, aga jäi tagasimaksetega hätta ja panti läks abikaasa maatükk Lõuna Eestis - et nii õnnetut asja ei juhtuks, tuleb finantstehingud pereringis läbi arutada.
Enne laenu võtmist
Planeeri pere eelarvet.
Hinda riske - mis saab ootamatuse (haigus, töökaotus) korral?
Kaalu mõistlikkust ja jõukohasust.
Laenul peab olema kindel sihtotstarve.
Mõtle läbi laenusumma, kuumakse ja graafiku pikkus.
Vali laenuandja.
Küsi intressi arvestuse põhimõtteid, laenuperioodil ettetulevate muudatuste sõlmimise võimalust ning uuri, kas laenu saab ka enne tähtaega tagasi maksta.
Allikas: Nordea, Swedbank
Pangad küll püüavad finantskohustuse võtja võimekust hinnata, kuid eeldavad, et pereliikmed arutavad plaane ka omavahel, kirjutab 9. oktoobri Äripäev kinnisvara rubriigis.
“Enne laenu võtmist tuleb hoolikalt läbi mõelda, kui suurt laenukoormust nii üksikisik kui ka pere tervikuna saab endale lubada,” rõhutas Nordea pressiesindaja Kadri Kütt. “Finantsotsused puudutavad alati kõiki koos elavaid pereliikmeid,” märkis Kütt, kelle sõnul on panga jaoks elementaarne, et laenuasjad arutatakse kodus läbi isegi siis, kui laenulepingusse ei kaasata elukaaslast.
Nordea ja SEB lähtuvad vastutustundliku laenamise põhimõtetest. “Praktikas tähendab see seda, et laenunõustamisel informeerib pank klienti kõikidest laenulepingus toodud tingimustest, seletades lahti, millest koosneb laenuintress, kuidas mõjutab baasintressi tõus laenumakse suurust jne,” selgitas Kütt. “Laenu võtmise lõplik otsus ja vastutus jääb aga siiski kliendile,” rõhutas SEB kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski.
Kaks näidet, kuidas mõtlematu finantsotsus kätte maksab.
Ära unusta käendust
Kunagine õppelanukäendus võib lõppeda kinnisvara arestimisega.
Aastal 2000 käendas Anne Ivari õppelaenu. See ununes ja kõik oli hästi. Anne kohtus aastaid hiljem Mardiga, kellega otsustati 2009. aastal koos kinnisvara osta. Ühel hetkel suhe ei laabunud ja vara tuli jagada.
Selgus tõsiasi, et poolele varale on pandud arest, sest ammu käendatud õppelaenu võtja Ivar pole oma õppelaenukohustust täitnud. Võlg oli pööratud täitmisele käendaja suhtes. Et lahku läinud Anne ja Mart saaksid ostetud kinnisvara kaasomandist ühe isiku omandisse vormistada, tuli ära maksta Ivari õppelaen, mis oli tuhandete eurode suurune. Nii tasus Mart poole talle tundmatu Ivari õppelaenust.
Trikid kontodega
Kui soovid osta kinnisvara, ära lase enda kontole kanda kahtlaseid summasid.
Pille ja Peeter on õnnelikud armunud noored, kuid Peetril on oma raha haldamisega probleeme. Seetõttu on mitu nõuet kohtutäituri juures täitmisel. Peeter leppis kokku, et tema tööandja kannab palga Pille kontole. Kui Pille tahtis kinnisvara osta, vaatas pank Pille kontot, kuhu oli laekunud ka Peetri töötasu. Sellised kahtlased tehingud nurjasid tema soovi saada pangast laenu.
Raskustest peab panka teavitama
Klienti julgustatakse alati pangaga kohe ühendust võtma, kui maksevõime väheneb, sest koos pangaga on võimalik välja töötada lahendus, et mõõn paremini üle elada. “Juhul, kui tekivad raskused, tuleks probleemidest rääkida nii pereringis kui ka laenuandjaga,” rõhutas Gavronski.
Küti sõnul on näiteks eluasemelaenu taotlejate maksevõime analüüsimisel tavapärane, et hinnatakse pere sissetulekuid ja kohustusi. Juhul, kui siiski on sõlmitud perekonnas kokkulepe, et kohustusi ei võeta koos, peab ka laenu tagatiseks seatav tagatis olema sõltumatu teise perekonnaliikme sissetulekust ja varast. “Õnneks on selliseid olukordi järjest harvem, kus üks kaasadest või lähedastest on võtnud teise teadmata kohutuse, mida ei suudeta maksta,” lisas Kütt.
Ka mõistavad inimesed järjest paremini, mis on pere eelarve ja kuidas see aitab kaasa laenuvõtmisele ja säästmisele. “Üha rohkem käiakse pangaga konsulteerimas. Ei häbeneta küsida ning arutada läbi erinevaid finantseerimisskeeme,” märkis Kütt.
Noored vajavad laenu võtmisel tihti vanemate abi näiteks omafinantseeringu kokku saamiseks. Seega toimub mõni laenuarutelu ka laiendatud ringis. “Üldjuhul saabki vaid nii läbi mõelda, kui palju soovitakse kasutada vanematele või vanavanematele kuuluvat tagatist ja kui kauaks seda hüpoteegiga koormatakse,” soovitas Kütt panka kogu pere kaasa võtta. ”Oluline on, et igaüks julgeb ja saab oma rahaasju kõige lähedasemate ringis arutada."
Kas abikaasat tasub usaldada?
Lennart OjaEversheds Ots & Co advokaat
Üks abiellumise põhjus võib olla ka vajadus kindluse järele. Samas ei saa öelda, et abielu vaid annaks. Abieluga kaasnevad vastastikused kohustused. Ühe poole mõtlematust teost võib tekkida kohustus mõlemale, isegi kui teine pool sellest ei teadnud või seda heaks ei kiitnud.
Paljudele võib tulla uudisena, et teatud tingimustel kohustab seadus neid abikaasa võetud rahalise kohustuse eest täielikult ja kogu varaga vastutama. Siinjuures on oluline teada, et mitte kõik võetud kohustused ei ole ühised.
Esiteks peab kohustus olema võetud ühise majapidamise korraldamiseks või laste huvides või pere muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Teiseks, kohustuse ulatus ei tohi ületada abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Need tingimused peavad esinema koos.
Kujutage ette neljaliikmelist perekonda, kus on kaks last. Pereisa soovis jõulude ajal peret üllatada ja ostis väikelaenu toel naise teadmata perele suure ekraaniga teleri, kodukino komplekti ja lastele mängukonsooli. Rõõmu pakuvad sellised ostud kindlasti, kuid nendesse on kätketud ka oht. Kirjeldatud kohustus oleks ilmselt ühine, isegi kui teine abikaasa ostu heaks ei kiitnud ja leidis selle kulutuse üleliigse olevat. Sellise kohustuse eest vastutavad mõlemad abikaasad. Nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. Juhul, kui abikaasad ei suuda laenumakseid tasuda, hakkab võlg kiirelt viiviste ja trahvide tõttu kasvama. Pereemal on Lõuna-Eestis vanaemalt pärandiks saadud maatükk. Kui laenuandja võla tasumiseks kohtusse pöördub ning endale soodsa lahendi saab, on tal võimalik lasta selle täitmiseks naise maatükk enampakkumisel maha müüa.
Seadus annab samas abikaasadele võimaluse leppida abieluvaralepinguga kokku, et ilma teise poole nõusolekuta võetud kohustuste eest vastutab vaid see, kes need kohustused võttis. Selline kokkulepe tuleb lasta kanda ka abieluvararegistrisse. Viidatud kokkulepe koos abieluvararegistri kandega kaitseb mõlemat abikaasat. Igaühele kättesaadavatest andmebaasidest ei nähtu kohtulahendeid sellise kokkuleppe lubatavuse ega abieluvararegistri kande õiguspärasuse kohta, mistõttu ootab nimetatud võimalus kohtupraktikas kontrollimist.
Käendust ära anna igaühele
Mida suurem on laen, seda rohkem pöörab pank tähelepanu ka tehingu sisule - kust ja kellelt tuleb omafinantseering, kuidas jagunevad omandisuhted jne. “Olenevalt kohustusest - näiteks uue kodu ostu laen - ei ole võimalik, et pere sellest aru ei saa, mistõttu ei juhtu väga tihti, et kodu ostuks võetud laenu suurusest ja tagasimaksmisest ei räägita,” lisas Swedbanki eluasemelaenude osakonna valdkonnajuht Anne Pärgma.
Suuremate kohustuste puhul ollakse aina enam valmis põhjalikuks konsultatsiooniks.“Oluline on, et inimesed mõtleksid põhjalikult enne laenukohustuse võtmist ning kindlasti loeksid laenulepingut ja kasutaksid võimalust küsida laenuandjalt selgitusi,” rõhutas Pärgma.
Tähelepanelikult tasuks suhtuda ka käenduse andmisse. “Käendus on kohustus nagu iga teine ja selle andmise juures tuleb samuti hoolikalt kaaluda, kas ja kellele seda anda,” märkis Pärgma. “Mõtle mitu korda, enne kui annad käenduse naabri, sõbra või kaugelt sugulase laenule,” soovitas ta.
Võõra võlg saab omaks
Kui laenusaaja laenu korrektselt ei tasu, on pangal õigus pöörduda käendaja poole ehk sisuliselt tagab käendaja oma sissetuleku ja varaga seda, et laen saaks tasutud.
Kõige levinum käendus eraisikute puhul on õppelaenu käendus, mida tihti alahinnatakse, sest arvatakse, et see on midagi muud kui laenukohustus. Õppelaenu käenduse korral peab käendaja arvestama sellega, et juhul, kui laenusaaja on oma laenuga võlas 90 või rohkem päeva, annab pank õppelaenu koos käendustega üle riigile, kes hakkab tegelema laenu tagasi saamisega.
Käendaja ja tagatise andja võtavad endale kohustuse - juhul kui laenusaaja maksevõime halveneb, läheb laenumaksete tasumise kohustus üle käendajale või pantijale. “Seepärast ei soovita me käendada või oma vara pantida inimeste või ettevõtete kohustuste katteks, kelles klient lõpuni kindel ei ole ning isegi kindluse puhul tasub otsus põhjalikult läbi kaaluda,” soovitas Gavronski.
Lisaks tasuks ka käendajal ja pantijal hinnata oma maksevõimet potentsiaalse kohustuse tekkimisel ning tutvuda hoolikalt laenulepingu tingimustega. Samuti oleks mõistlik tunda regulaarselt huvi, kuidas laenusaaja laenu tasumisega toime tuleb. “Viimastel aastatel on klientide teadlikkus suuresti kasvanud ja laenuotsused on rohkem läbimõeldud. Samuti ei anta enam nii kergekäeliselt käendusi ning oma vara sõprade või tuttavate laenude tagatiseks,” ütles Gavronski.
Hetkel kuum