Marti Hääl: ärme veel hõiska!

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 13. oktoober 2015 kell 16:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Marti Hääl: ärme veel hõiska!
Alexela Energia juht Marti Hääl ootab regulaatorite vastuseid, et hinnata, millise plaaniga edasi minna. Foto: Andras Kralla
Kui Eesti, Läti ja Soome konkurentsiametid Alexela LNG-terminalile heakskiitu ei anna, võib Alexela Euroopa Liidu ühistaotlusvoorust välja jääda.
Homme peavad arendajad esitama Euroopa Liidu ühistaotlusvooru Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke ühendava Balticconnectori gaasitoru, Lätiga gaasi transiidi võimaldamiseks vajaliku Karksi kompressorjaama ning Paldiski veeldatud maagaasi (LNG) terminali dokumendid.
Selleks, et ühistaotlus esitada, on vajalik Läti, Soome ja Eesti konkurentsiameti ehk regulaatorite allkirja, LNG-terminali projektil neid pole. „Kuna Soome ja Läti regulaatorid ei olnud täna valmis ühisotsust allkirjastama, siis läheb see projekt Euroopa Liidu regulaatorile ACER, kes teeb regulaatorite asemel otsuse,“ selgitas konkurentsiameti peadirektor Märt Otsa.
Ka Alexela Energia juht Marti Hääl nentis, et kuigi ministeeriumid on oma heakskiidu andnud, ei ole võimalik Alexelal ühistaotlusega kaasa tulla, kui regulaatorite heakskiit puudub. “Ärme veel hõiska,” ütles Hääl. Küll aga lisas ta, et kui Alexela jääb ühistaotluse voorust välja, on see piinlik.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal andis pressiteatega teada Balticconectorist, öeldes, et peaministrite plaan kahe riigi ühendusest saab reaalseks ühistaotluseks tänu Soome valitsuse tõsisele tööle. "Tulemus on seda parem, kuna vahepeal levitati hoolega jutte, et ühist taotlust küll ei tule,“ teatas Michal.
Balticconnnetori maksumus on 250 mln eurot, millest Eesti osa on ca 130 miljonit. Toru pikkus on Eesti maismaal 47 km, merealune osa 81 km ja Soome toru pikkus maismaal 20 km. Rajamise eeldatav aeg on 2016-2019, omanik ja projekti koordinaator on Eesti poolt Elering Gaas, Soome poolt Baltic Connector OY. Rajamine liidab Balti riikide gaasiturule Soome gaasituru mahuga ligikaudu 3 miljardit kuupmeetrit gaasitarbimist aastas, luues ligi kaks korda suurema Balti riikide ja Soome ühise gaasituru.Koos Leedu ja Poola vahelise gaasiühenduse rajamisega võimaldab Balticconnectori ehitamine aastaks 2020 lõpule viia Baltimaade ja Soome gaasiturgude integreerimise Euroopa Liidu ühtse energiaturuga.
Karksi kompressorjaama ehitus annab võimaluse kahesuunaliseks gaasi transpordiks Eesti ja Läti vahel, mis koos Balticconnectoriga annab Soomele ja Eestile võimaluse kasutada Lätis asuvat maa-alust maagaasihoidlat oma turu vajadustest lähtuvalt.
Paldiski veeldatud maagaasi terminali taotluse esitas MKMile OÜ Balti Gaas. Eesti riik ei plaani terminali investeerida. LNG-terminali maksumus on eri hinnangutel 300–500 miljonit eurot, investeering elavdaks märgatavalt asukohamaa majandust. Kõige kaugemale on Eestis LNG-terminali rajamisega jõudnud Alexela Grupp, aga sellest on olnud huvitatud ka Vopak, mis soovib terminali rajada Muuga sadamasse.
Seda, miks Soome regulaatoritelt pole LNG-terminali jaoks allkirja saabunud, ei osanud Michal kommenteerida. Ta rõhutas, et ministeerium hindas taotluse vastavust Eesti gaasituru ja CEF taotlusvooru aspektist ning mõlema suhtes on vastavus hea. „Energiaregulaatorid annavad vastuse projekti kulude jaotuse kohta ning siinjuures ei oska me kuidagi kommenteerida Soome regulaatori seisukohti. Balticconnectoriga seoses on Soome regulaator kõik kooskõlastanud,“ kinnitas Michal.
LNG-terminali rajamiseks esitas ministeeriumile taotluse Alexelale kuuluv Balti Gaas OÜ. Eesti riik terminali investeerida ei plaani.
Plaan B: kui regulaatorid allkirja ei anna
Kui Euroopa Liidu regulaator ACER tänaseks allkirja ei anna, hakkab Balti Gaas enda jõududega pihta ja kuulutab välja rahvusvahelise ehitushanke. Balti Gaas on terminali rajamiseks sõlminud hoonestusõiguse lepingu Pakrineeme Sadama OÜga, millele kuulub Pakri poolsaarel 36hektariline maatükk.
LNG-terminali on soovinud ehitada ka AS Vopak E.O.S., kes ühistaotlusvooruga ei ühinenud. Koninklijke Vopak N.V. ja AS Vopak E.O.S. on lubanud koostöös Tallinna Sadamaga terminali ise valmis ehitada. Vopak teatas, et kuivõrd LNG-terminali tehnilised detailid sõltuvad Balticconnectori lahendusest ja valmimise ajakavast, siis on praegu ennatlik tegutsema asuda.
Arnout LugtmeijerVopak E.O.S.-i juhatuse esimees
Riiklik heakskiit ükskõik millisele LNG-terminalile praeguses olukorras on ennatlik, põhjendamatu ja arusaamatu. Ükskõik millise terminali täpne konfiguratsioon sõltub asjaolust, millises mahus Euroopa Liit Balticconnectori projekti kaasfinantseerib. Alles siis saab kaaluda Muuga sadamasse rajatava Tallinna LNG-terminali rahastamistaotluse detailseid parameetreid. Taotlus saab olla ühekordne ning see peab väga täpselt määratlema tulevase LNG-terminali tehnilise konfiguratsiooni, mis sõltub Balticconnectori lahendusest ja valmimise ajakavast.
Oleme veendunud, et Tallinna LNG-terminal on Eesti jaoks kõige efektiivsem ja sobivam LNG-projekt. See võimaldab kulude kokkuhoidu võrreldes alternatiivsete projektidega, sest saab kasutada Muuga sadama olemasolevat süvaveekaid ja infrastruktuuri, ka terminali asukoht loob eelduse selle paremaks turuintegratsiooniks. Seda kinnitas ka BEMIPi gaasi töögrupi analüüs septembris.
Tallinna LNG-terminali projekt on lülitatud BEMIPi (Balti gaasiturgude ühendamise plaani) ühishuvi projektide nimekirja ja selle ettevalmistamiseks menetleb Jõelähtme vald Tallinna Sadama algatatud regionaalse LNG-terminali teemaplaneeringut.
Vopak plaanib käivitada Muuga terminali punkerdamise võimekusega esimese etapi juba 2017. aastal ning kooskõlas Balticconnectori valmimise ajakavaga laiendada seda regionaalse LNG-terminali nõuetele vastavaks aastaks 2019.
Koostöö soomlastega on olnud keeruline
Kuigi minister Michal kinnitab, et koostöö on hea ning, et taotlus esitatakse tänu Soome valitsuse tõsisele tööle, tuli ka Eleringil esitada investeerimistaotlus ilma Soome koostööpartneri Gasumita. Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi on selgitanud, et kui algselt oli plaan, et rahastamist asuvad taotlema Elering ja Soome Gasum ühiselt, siis juuni keskel selgus, et soomlased ei tule vaatamata korduvatele läbirääkimistele arusaamatutel motiividel rahastamistaotlusega kaasa.
Oktoobri alguses muutus olukord, ning Soome valitsus teatas, et ühineb eestlastega Balticconnectori taotluse esitamisel 14. oktoobril, aga ilma Soome riigi ja Gazpromi ühisfirma Gasumita.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum