Kütuseärimeeste uued nipid

Mehed on avastanud viisi, kuidas segada diislikütust lisanditega niimoodi, et saadud kütuse aktsiis sulab võluväel lausa kümneid kordi väiksemaks, kuigi kütus ise on omadustelt ligilähedane oma põhikomponendile diislikütusele. Riigil jääb aga ainuüksi mõne kuuga nende ja ka teiste sama nippi kasutavate kavalpeadest kütuseärimeeste trikitamise tõttu saamata miljoneid eurosid aktsiisitulu.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna talituse juhataja Laura Soome sõnul on juba mõnda aega kütuseturul kasvav trend aktsiisiladudes diislikütusele sarnase raske kütteõli tootmine ja Eestis müümine. Kuna raske kütteõli aktsiis on tänavu üle 30 korra diislikütuse omast väiksem, võib raske kütteõli kasutamise mõju aktsiisilaekumisele ulatuda maksuameti hinnangul selle aasta viimase nelja kuuga mitme miljoni euroni. Sellele lisandub veel käibemaksu võimalik vähenemine. Järgmisel aastal on kahe aktsiisi vahe küll väiksem, umbes üheksakordne, sest raske kütteõli aktsiis tõuseb hüppeliselt, kuid käärid püsivad suured.

Uudne kütusesegamise äri sai hoo sisse pärast seda, kui Rosimannuse osalusel valminud Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonilepinguga otsustati tavapärasest soodsama maksumääraga erimärgistatud diislikütuse kasutamine kodude kütmisel, aga ka laeva- ja raudteeveo kütusena lõpetada. See ongi pannud tarbijaid otsima teisi odavaimaid võimalusi.

Taavi Rõivase esimese valitsuse otsust naudivad aga juba paljud ettevõtjad. Neist üks suuremaid ja avalikkuse jaoks tuntumate nimedega on äriseltskond, mis koosneb Arco Vara endisest suuromanikust Tomingast ja tema kompanjonidest Kristjan Oleist ning Sven Viidasest.

Selleks, et jõuda raske kütteõli kokkusegamise äri plahvatusliku tõusu põhjusteni, peame ajas tagasi minema 2014. aasta varakevadesse, kui sotsid ja reformikad pidasid koalitsioonikõnelusi.

Reformierakonna senine partner IRL oli just kõrvale lükatud ning peaministri kohta mängiti Taavi Rõivasele. Loomulikult oli läbirääkimistel kohal ka Reformierakonna hall kardinal Rain Rosimannus. „Kogemuse pärast paluti, sisuliselt olin vallakirjutaja rollis. Olen alates 1999. aastast osalenud kõigil valitsusläbirääkimistel, on tekkinud teatav vilumus kompromiss-sõnastuste kiirel väljapakkumisel ja kirjapanemisel, mis teeb protsessi ladusamaks,“ põhjendas möödunud aastal Äripäeva poolt Eesti elu kõige enam mõjutanud inimeseks valitud Rosimannus ise oma osalemist noil koalitsioonikõnelustel.

Vilunult sündis valitsusliidu kõnelustel ka kokkulepe, et reformi ja sotside koalitsioon võtab vastu vedelkütuse erimärgistamisega seonduvad seadusemuudatused. Uus valitsus saatiski sama aasta suve hakul riigikogule alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused. Seaduseelnõu võeti vaatamata tollase opositsiooni – IRLi ja Keskerakonna – jõulisele kisale kiiresti vastu ning see hakkas kehtima selle aasta alguses. Opositsioon rõhus toona asjaolule, et tuhandete kütteõliga kütvate kodude jaoks muutub küte edaspidi väga kalliks. Hinnatõusuks prognoositi ligi 40 protsenti.

Muudatuste tulemusel lõpetati kerge kütteõli (nn punane kütus) erimärgistamine ning selle aktsiis tõusis võrdseks diislikütuse aktsiisiga. Samuti keelati eriotstarbelise diislikütuse (nn sinine kütus) kasutamine reisijate ja kaupade raudteeveol, Eesti vetes toimuvas laevaliikluses, kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.

Reformi ja sotside valitsuskoalitsiooni seadusemuudatuste peamine mõte oli kasvatada eelarvetulusid, suurendades aktsiisimäärasid maksuerisuste vähendamise abil. Kuid praeguseks on selgunud, et seadusemuudatus avas nutikatele kütuseärimeestele hoopis uue ukse miljonite eurode teenimiseks. Rõivase esimese valitsuse seadusemuudatustega pandi alus ärile, mille marginaalid ulatuvad kümne ja rohkemagi sendini liitri kohta.

Tollaste koalitsioonikõneluste mõjukaimast läbirääkijast Rosimannusest on saanud aga praeguseks Tomingase, Olei ja Viidase äripartner. Küll ei aja nad koos raske kütteõli tootmise äri, vaid nende huvid ristuvad emulsioonkütuse turustamisel, kus Rosimannuse firma pakub tootele juurde põlemist soodustavaid ning heitmeid vähendavaid kütuselisandeid.

Rahandusministeeriumi  tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul ollakse raske kütteõli segamise probleemist teadlik ning sellega tegeletakse. „Oktoobrikuu jooksul saame valmis aktsiisiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse. See koosneb laias laastus kahest osast: mitmest erinevast kütusest kokku segatud toode maksustatakse põhilise komponendi järgi ja emulsioonkütuste tootmine,“ märkis Uusküla.

Rahandusministeerium ei pea madalama aktsiisimäära saavutamiseks kütuste kokkusegamise äri trikitamiseks ning see on praegu täiesti seaduslik. "Seaduses sätestatud tingimustel ja korras tasutud aktsiisi ei saa pidada vähemlaekumiseks. Küsimus on selles, et mõne uue toote maksustamise kohta on erinevaid arvamusi. Vaidlusalused kogused on esialgu marginaalsed ja suurt pilti ei mõjuta,“ lisas Uusküla.

Ka Äripäevaga kohtunud Tomingas ja Olei ei nõustu arvamusega, et tegemist on maksuaugu ärakasutamisega. „See ei ole iseenesest mingi maksuauk, sest raske kütteõli on kogu aeg eraldi maksustatud. Praegu me suudame tehniliselt sellist toodet toota, mis on turul konkurentsivõimeline,“ sõnas Olei.

Küll aga on ministeeriumi ja kütuseärimeestega teist meelt maksuamet, kes hindab riigi saamata jäänud tulu mõne kuu jooksul lausa mitmele miljonile.

Tomingas ja Olei rõhutasid Äripäevale korduvalt, et maksuametiga on nad pidevas kontaktis ning üheskoos püütakse seisukohti ühtlustada. Praegu on emulsioonkütuse teemal vaidlused veel pooleli, kuid raskekütustega on nende sõnul kõik seaduslik. Tomingas märkis, et kütuse tootmine areneb ja maksuamet jääb ettevõtjast sammu võrra maha. „Kui ettevõtja leiab mingisuguse uue lahenduse, eks siis on riigi otsustada, mismoodi edasi minna,“ ütles ta.

Kas rahandusministeeriumi plaan hakata kokkusegatud kütuseid maksustama põhilise komponendi järgi annab sellele ärile hoobi? „See oleks jälle samm maas olukord, sest kuidas kontrollitakse põhilist komponenti, kui toodet hakatakse raske kütteõli koodiga üle piiri sisse tooma? See on naftatoode ja mis sinna sisse on pandud, kas on otse diislist tehtud või mitte, seda ei tea keegi,“ ei muuda see plaan Tomingase hinnangul juba tekkinud olukorda.

Selleks aga, et riik ei peaks ühel hetkel jälle nentima kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat maksude vähemlaekumist, on maksuamet kütusesegamise ärid luubi alla võtnud.

Juba mõnda aega on kütuseturul kasvav trend aktsiisiladudes sellise raske kütteõli tootmine ja siseturule tarbimisse lubamine, mis oma omadustelt sarnaneb diislikütusele. Selline kütteõli koosneb põhiosas diislikütusest, millele on juurde lisatud erinevas mahus mitmesuguseid vedelkemikaale. Sellelt tasutakse aktsiis raske kütteõli aktsiismäära alusel, et seejärel siis (vajadusel diislikütust juurde lisades) diislikütusena või sellel otstarbel kasutatavana realiseerida.

See trend võib eriti aktualiseeruda sügis-talvisel perioodil, mil seda võidakse hakata kasutama kütmiseks erimärgistatud kütuse asemel. Tavapärasest soodsama maksumääraga erimärgistatud diislikütuse kasutamise lõpetamine kütmisel ongi pannud tarbijaid otsima odavaimaid võimalusi kütmiseks. Praegu on meile teadaolevaid diislikütusega sarnaneva raske kütteõli tootjaid mõni, kuid vastusamme astumata võib nende arv suureneda. Seetõttu on sellised kütusesegamised ka meie tähelepanu all.

Et mitmed segukomponentidena kasutatavad diislikütusele lisatavad vedelkemikaalid ei ole meie andmetel otseselt mõeldud kasutamiseks kütusena mootorites või kateldes, siis on teadmata selliste raske kütteõlide kütusesegude ohutus ja mõju kütust tarbivatele seadmetele. Seetõttu ei saa välistada ka sellise raske kütteõli kahjulikku mõju seadmetele, samuti ei ole teada sellise küttesegu püsivus (st kas jääb homogeenseks või hakkab mingi aja pärast kihistuma).

Oleme tuvastanud seoses tarbimisse lubatud raske kütteõli kasutamisega diislikütuse aktsiisilaekumist pärssiva trendi. Hinnanguliselt võib raske kütteõli kasutamise mõju aktsiisilaekumisele ulatuda perioodil 2015. aasta september–detsember mitme miljoni euroni. Sellele lisandub veel käibemaksu võimalik vähenemine.

Richard Tomingas, Kristjan Olei (end. Kristjan Järvik) ja Sven Viidas asutasid 2014. aasta juulis osaühingu Novutech. Tegemist on seltskonna kütuseäri valdusfirmaga.

Alates tänavu veebruarist on Novutechi ainuke ametlikult nähtav omanik äriregistris Tomingas, kes jäi üksi ka ettevõtte juhatusse, kust lahkus Olei. Tomingas hoiab oma osalust osaliselt eraisikuna ja enamuses oma ettevõttega BRE Estonia OÜ, millega mh rendib kahte Hiinas toodetud diiselvedurit EVR Cargole. Novutechi omanikud on Tomingase kinnitusel siiski endiselt ka Olei ja Viidas, kuid seda optsioonilepingu kaudu.

Enne vangerdust, mis tegi Tomingasest Novutechi ainsa ametliku omaniku, kajastas Äripäev mullu novembris seltskonna ärisidemeid ja mh seda, kuidas Novutechi asutanud äritrio, mis koosnes Arco Vara kunagisest suuromanikust Tomingasest, erinevate maksuskeemidega tuntust kogunud Jürgen Järviku kaksikvennast Oleist ja Meelis Laoga seostatavast Viidasest, noolis eelmisel aastal osalust tuntud kütuse hulgimüüjas N-Terminaal Hulgi. Siis ei õnnestunud seltskonnal tehinguks pangast laenu saada.

Novutech on registreeritud Rae valla aadressile Sinikivi tee 12, kuhu on registreeritud ka ametlikult Oleile kuuluv Novus OIL OÜ. 2012. aastal asutatud Novus OIL tegeleb emulgeeritud ehk vee ja lisanditega segatud kütuste tootmisega. Novus OILi nimel on asju ajanud ka Jürgen Järvik, kuigi Tomingas on püüdund intervjuus Äripäevale Järvikut kogu ärist distantseerida. Igatahes figureeris Järvik Novus OILi kontaktisikuna internetiavarustes.

Novutechi tütarfirma United Oil toodab ja turustab diislikütusest lisandite abil segatavat rasket kütust klausliga „meie kõrgekvaliteedilised kütused asendavad kallist diislikütust“.

Tänavu aprillis omandas Novutech ettevõtte nimega HIVI OÜ ja nimetas selle ümber United Oiliks. Ettevõtte eksomaniku Hillar Kääriku vahetas juhatuses välja Vahur Lember. Lemberi puhul väärib märkimist näiteks see, et ta kuulub AS Linnasoojuse nõukokku, mille omanik ja juhatuse liige on Erich Teigamägi. Teigamägi on ühtlasi ASi Tallinna Küte üks väikeaktsionäridest suuromaniku Kristjan Rahu kõrval. Tallinna Küte on omakorda United Oili klient.

United Oili kütuseid transpordib Alari Sirvile kuuluv ALX OÜ. Sirvi on Kristjan Olei koolivend. Sirvi oli ühtlasi tegelane peagi kohtusse jõudvas maksuskeemis, millega on seotud Marko Kalev ja Jürgen Järvik. Nimelt on Sirvi saanud kriminaalsüüdistuse kuulumises kuritegelikku ühendusse, mis tekitas riigile üle 800 000 euro kahju kütuseäri maksupettusega. Ühendust juhtis süüdistuse kohaselt Kalev ja Sirvil oli skeemis just nimelt kütuse vedamisega seotud roll. Ka sellesse süüdistusega päädinud skeemi sattus Sirvi Kristjan Olei kaudu.

Sirvi on minevikus korduvalt süüdi mõistetud narkokuritegudes, sh narkootikumide smugeldamises.

Tänavu juulis asutasid Novutech ja Rain Rosimannusele ning tema poegadele kuuluv Happy Hydrocarbons osaühingu Novus Greenoil. Richard Tomingasele, Kristjan Oleile ja Sven Viidasele kuuluv Novutech omab 90% Novus Greenoilist, Rain Rosimannuse osalusega Happy Hydrocarbonsile kuulub 10% ettevõttest. Juhatuse liikmed on Tomingas ja Rosimannus.

Tomingas ja Rosimannus kavatsevad Novus Greenoiliga hakata tootma emulgeeritud ehk vee ja lisanditega segatud keskkonnasõbralikke kütuseid ning sellega seoses käib toote testimine ka potentsiaalse suurkliendi, börsifirma AS Tallinki juures. Tomingase selgitusel viiski just laevanduskontsern Tallink mehed äriliselt kokku, kuna Rosimannuse osalusega ettevõte Happy Hydrocarbons tarnis varem Tallinkile kütuselisandeid.

Ettevõtte omanikud on Rain Rosimannuse ja tema poegade ettevõte Väädi OÜ (50%) ning Erki Siitani suurosalusega S Investments OÜ(50%).

Rain Rosimannuse suurosalusega Väädi asutas kütuselisandite maaletoomise ja müügiga tegeleva Happy Hydrocarbonsi 2010. aasta septembris. Esimestel aastatel oli ettevõtte tegevus tagasihoidlik, kuid käive tegi hüppe 2013. aastal, ulatudes siis üle 150 000 euro. Toona ulatus ettevõtte puhaskasum ligi 70 000 euroni.

Rosimannus kaasas 2013. aasta lõpus ettevõttesse võrdse partnerina Erki ja Erko Siitanile kuuluva S Investments OÜ. Erki Siitan on Rosimannuse koolivend, kellega on varemgi koos äri aetud.

Eelmisel aastal oli Happy Hydrocarbonsi käive 117 000 eurot, ent järsult kasvanud tegevuskulude tõttu teeniti kahjumit. Rosimannuse sõnul ei ole ettevõte tänavu kütuselisandeid maale toonud, sest see pole hetkel prioriteet.