Soojad talved rikuvad ehituspuidu kvaliteeti

Puidutööstus on läbi aegade olnud Eestis oluline majandusharu ning materjali väärindamisest räägitakse palju. Kuigi näiteks saematerjali import Eestisse ületab valdkonnas tegutsevate ekspertide sõnul eksporti juba oluliselt, on puidu ja puidutoodete üldine väliskaubanduse bilanss statistikaameti andmetele tuginedes aastas kokkuvõttes üle 600 miljoni euroga plussis.

Ilmselt on saematerjali importimise põhjus ehitus- ja tööstusektori järjest kasvav nõudlus kvaliteetsema toodangu järele. Peamisteks saematerjali tellijateks nimetavad materjalimüüjad Eestis edukalt eksportivaid puitmajade tootjaid, nõudlust tuleb ka mööbli- ja höövlitööstusest.

Tänavu suvel avas kodumaine okaspuiduga tegelev puidutöösuskontsern AS Rait Tallinnas Lasnamäel müügiterminali. Ettevõtte Tallinna terminalide juht Tiit Kams ütles augustis Ehituse lisaheles, et ehitusprotsessid muutuvad Eestis üha efektiivsemaks - ühelt poolt kallineb tööjõud ja teisalt tiheneb konkurents. "Selle tõttu on ehitajad muutunud ehituspuidu puhul järjest nõudlikumaks. Näiteks kasutatakse järjest vähem kuivatamata saematerjali ja järjest enam kuivatatud ja hööveldatud konstruktsioonipuitu," märkis ta. Kliendid soovivad Kamsi sõnul kvaliteetset ja sobivate parameetritega materjali, mida on võimalik kiiresti, kvaliteetselt ja väikeste kadudega paigaldada.

Kuigi käsitööpalkmaja püstitamine on töömahukas ja aeganõudev, mistõttu ettevõtte materjalivajadus ei ole võrreldes tehesemajade ehitajatega suur, märkis Kraas palkmaterjali turuseisu kohta, et tegelikult suurt palgipuudust Eestis ei eksisteeri. "Seda kurtmist kuuleb tavaliselt just sügisel peale suve, kui metsamehed pole metsa eriti saanud ning pakkumist on turul tõesti vähem. Talvel ja kevadel see tavaliselt muutub. Arukas ehitaja varub siis omale tootmiseks enamiku aastavajaduse valmis,” lausus ta.

Norrakas eelistab Norra puitu

16 tegevusaasta jooksul üle 400 suurema ja väiksema käsitööna toodetud palkmaja komplekti valmistanud OÜ Hobbiton Home juhid samuti palgipuuduse üle ei kurda. Ettevõtte juhatuse liige Andrus Prangli märkis, et nende pikaajaline partner palkide tarnel on Riigimetsa Majandamise Keskus, kellega koostöö on väga hea. Ettevõtte teine juhatuse liige Andres Uus täiendas, et kuna nad toodavad palkamaju käsitsi, ei ole toormaterjali vajadused suured. "Meie saame oma vajadused rahuldatud riigimetsast. Hind on püsinud viimased aastad üldiselt stabiilsena.”

Käsitööpalkmajade populaarsus on Prangli sõnul Eestis viimastel aastatel pisut suurenenud. "Teine trend on, et soovitakse maja tellida järjest rohkem nii-öelda täislahendusena, mis tähendab, et tootjal tuleb lisaks palkseintele valmistada-monteerida ka maja muud osad: katus, aknad, põrandad ja laed. Tihti tuleb ehitada vundament ning teha elektri- ja torutööd.

Koduturg on võrreldes eksportturgudega endiselt väga väike, ent siia on hea müüa ja täislahenduste ehitamise kaudu arendada tootearendust. Kuigi ka Euroopas kasvab nõudlus palkamajade järele, ei näe Hobbiton palkide importimise vajadust. Prangli tunnistas, et on olnud paar aastatetagust juhtumit, kus Norra klient soovis, et tema maja valmistataks Norra palgist. "Siis ostsime materjali Norrast, tegime sellest kliendile maja ja viisime palgid majana Norrasse tagasi," rääkis ta, lisades, et ettevõtjatele praegu Eestis palki jagub.

Palgi varumine keeruline ka kogenule

AS Lemeks loodi kakskümmend aastat tagasi, praeguseks on Lemeks Grupp arenenud Eesti üheks suuremaks tööstusettevõtteks, mis tegutseb edukalt nii puidu töötlemise kui metsa varumise valdkonnas.

Ettevõtte juhatuse esimees Jüri Külvik tunnistas, et vajalikus mahus palgi varumine on väga keeruline. Siin aitab Külviku sõnul pikaaegse kogemusega ettevõttel, mis annab rahvusvaheliselt tööd enam kui 600 inimesele, olla edukas tänu haritud, pädevatele ja motiveeritud töötajatele. "Metsamaterjali varumises on meil nii kindlaid koostööpartnereid kui ka uusi hankijaid, kes müüvad metsa isegi üle mitmekümne aasta korra.”

Raiemaht võiks Külviku sõnul Eestis siiski veel suurem olla – see on praegu väiksem kui "Metsanduse arengukava 2020" koostanud spetsialistid on ette näinud. "Ka saetööstuse suutlikkus on selgelt suurem, kui palgiressurssi turule tuleb," märkis Külvik, kelle sõnul Eestis võiksid raiemahud kasvada. "See jätaks väärtuse Eesti metsaomanikele, transpordiettevõtetele, tööstustele ja looks oluliselt lisatöökohti."

Saematerjali imporditakse Eestisse juba oluliselt rohkem, kui seda eksporditakse ning Külviku sõnul võib see tulevikus veel kasvada. "Varutud palke Lemeks praegu ekspordiks ei müü. Osa meie palkidest läheb meie grupiga seotud Nordwoodi kolmele saeveskile (Aegviidu Puit, Viiratsi Saeveski, Viru-Nigula Saeveski) ja osa teistele Eesti saeveskitele," märkis Külvik.