Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti pankade tervis hea. Hoiustamine ja laenamine kasvab

Danske Banki Eesti filiaali juhataja Ivar Pae.Foto: Tiit Blaat/Ekspress Meedia

Tänavu esimesel üheksal kuul kasvasid Eesti suurimates pankades nii laenu- kui ka hoiusemahud, mida lükkasid tagant madalad intressid ja sissetulekute kasv.

InbankI üheksa kuu kasum 0,71 mln eurot
Pool aastat tagasi pangana alustanud Inbank teenis tänavu üheksal kuul kokku 711 000 eurot kasumit.
"Meie edu taga on õigel ajal ja õiges kohas tehtud finantseerimispakkumised ja turu parim hind tähtajalisele hoiusele," selgitas Inbanki juhatuse esimees Jan Andresoo. Tema sõnul kinnitas panga kolmanda kvartali tulemus, et aeg uue panga turuletulekuks Eestis oli küps ja nõudlus finantstehnoloogial põhinevate uudsete pangatoodete järele suur.
Andresoo sõnul kasvab kõigis Inbanki kolmes tootevaldkonnas - hoiused, järelmaks, autolaen - portfell tempokalt. Järelmaksu müügitehingutest neljandik tehakse Inbanki poolt ja tarbimisfinantseerimise turuosa on jätkuvalt kasvutrendis.
Panga hoiusteportfell oli 30. septembri seisuga 19,5 mln eurot. Laenuportfelli suurus 26,4 mln eurot. Kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli 90%.
Viimase kvartali peamine fookus oli suunatud koostöös www.auto24.ee portaali haldava Sanoma Baltic ASiga uue auto24 laenutoote turuletoomisele. See andis portfelli mahuks septembri lõpu seisuga ligi 3 miljonit eurot.

„Äriettevõtetest klientide laenu- ja hoiuseportfellide mahud on aastaga suurenenud rohkem kui kolmandiku võrra. Ärilaenud on kasvanud aastaga 35% ja äriettevõtete hoiused 36%,“ teatas Danske Banik Eesti filiaali juhataja Ivar Pae täna avaldatud kolme kvartali majandustulemusi kommenteerides. “Esimesel poolaastal me lisaprovisjone ei moodustanud, sest laenuportfelli kvaliteet on väga kõrge.“

Danske Bank teenis üheksa kuuga 8,3 miljonit eurot kasumit, mis on 20% vähem kui mullu. Pae ütles, et puhaskasum vähenes, sest laenude allahindluste reserv alanes sel aastal vähem kui eelnenud perioodil. „Kasum enne allahindlusi suurenes eelmise aastaga võrreldes 67%,“ lisas ta.

Swedbank, SEB ja Nordea Eesti üksused on samuti teatanud hoiuste- ja laenumahu kasvust. SEB Eesti kolmanda kvartali lõplik finantsaruanne avaldatakse novembrikuu jooksul. "Tänavu üheksa kuu tegevuskasum on 59 miljonit eurot,“ ütles SEB kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski.

Swedbanki laenude maht on tänavu kasvanud 3,6%. Kolmandas kvartalis suurenes laenude maht Eestis 1,2%. Hoiuste maht suurenes kolmandas kvartalis võrreldes 2014. aasta lõpuga 8,9%.

Swedbank Eesti tänavuse esimese üheksa kuu kasum oli 19,8 miljonit eurot ehk 83% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kasumi vähenemise taga on teise kvartali erakorraline dividendimakse, mis tõi kaasa suurema maksukulu, teatas Swedbank.

Eesti Pank teatas, et kohalike pankade kasumlikkus püsib kõrge. „Madalad intressimäärad ei ole kaasa toonud puhasintressitulu olulist vähenemist. Intressitulu toetab pärast kriisi välja antud suurema intressimarginaaliga laenude osakaalu kasv laenuportfellis. 1,4% varade tootlust on võrreldes teiste Euroopa pankadega üsna hea,“ märkis Eesti Panga asepresident Madis Müller eilsel pressikonverentsil.

Alates eelmise aasta lõpust on hakanud Eesti ettevõtete kasumid kahanema peamiselt nõrga väliskeskkonna ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu, mis võib hakata mõju avaldama laenu teenindusvõimele tulevikus. Eesti Panga hinnangul peaks pangandussektori kasumist piisama riskistsenaariumi korral laenukahjumite katmiseks.

Keskpanga andmetel on uute laenude keskmised intressimarginaalid 6 kuu Euribori suhtes juba paar aastat 2% juures. Ettevõtete laenumarginaalid on viimasel ajal kodulaenude omadest isegi madalamad. Tänavu kasvas võrreldes eelmise aastaga kõige enam laenude ja liisingute maht kaubanduses, kinnisvaras ja ehituses ning tööstuses. Logistikas on maht aga pea neljandiku võrra vähenenud.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.