Uus maja läheb kolme kuuga hallitama

Artikkel

- Uudised
- 3. november 2015 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus maja läheb kolme kuuga hallitama
Hallitus maja seinal.Foto: Andras Kralla, Äripäev
Kui uus maja korraliku ventilatsioonita jätta, võib see juba kolme kuu pärast hallitada ja seetõttu kapitaalremonti vajada.
Eriti tähelepanelik tasub olla buumi ajal seisma jäänud objektidega, mis nüüd korda tehakse, kuid ventilatsioon "unustatakse" ehitamata.
Ventilatsioonisüsteemi valikul tuleb silmas pidada mitut aspekti. OÜ Ventexpert juhatuse liikme Helar Türki sõnul on suurim viga kokkuhoid vajaliku arvel. "Arvatakse, et ilma elektri ja veeta ei saa elada, aga ilma ventilatsioonita küll," märkis ta. "Kui elad vanas rehetalus, ei ole ventilatsioon tõesti nii väga tarvilik, aga tänapäeva majad on nii õhutihedad, et puuduliku ventilatsiooni korral läheb aega umbes kolm kuud, kui maja juba seest hallitab ja tuleb teha kapitaalremont."
Põhivigadest nimetas Türk selle, et uutele kortermajadele ehitatakse ventilatsioon ühtsesse püstakusse, kust levivad ühe korteri lõhnad teise. Vanadele kortermajadele aga unustatakse renoveerimise ajal teha seina värske õhu avad, mistõttu akna põsed hallitavad.
Türk nentis, et eriti probleemsed on buumi ajal pooleli jäänud objektid, mille korda tegemisel unustatakse miskipärast ventilatsioon. "Alles käisin Viimsis ühes ridaelamu sektsioonis, mille inimene ostis suhteliselt kõrge hinnaga, aga ventilatsiooni seal ei olnud," ütles ta. Kuna objekt oli keeruka ehitusega, ei jää üle muud, kui võtta ette kapitaalremont, et torustik paigaldada. "See on aga väga nukker seis kliendile. Vaadake, mida ostate," soovitas ta.
Säästlikkus ületab hinna
Üldjuhul soovivad kliendid seadmeid, mis on säästlikumad, kuid mõnevõrra kallimad, ütles OÜ Ventilatsioon juhatuse liige Andres Aru.
Kõige paremad on tema sõnul seadmed, mille kasutegur ehk soojustagastus on üle 90 protsendi. Nendeks on rootor-soojavahetid ja ristvoolu-soojusvahetid ning mootorid, mis tarbivad vähem voolu. Soojustagastus on muudetud suuremaks, mootorid on energiasäästlikumad ning seadmeid saab nutiseadmete kaudu seadistada.
Türk ütles, et üldiselt jagunevad seadmed plaat- või rootorsoojustagastusega masinateks. "Ise soovitan kasutada rootorit, kuna see ei kuivata maja õhku ja sellega ei ole ka talvel külmumisohtu," märkis ta. Türki sõnul reklaamitakse küll välja superseadmeid 95protsendise soojustagastusega, aga meie kliimas see ei toimi. "See töötab riikides, kus ei ole talvel miinuskraade," märkis ta.
Türk lisas, et klient võib endale kokku ehitada väga keerulisi süsteeme, ent tuleks mõelda ka tasuvusajale. "Keskmiselt on 150 ruutmeetri suuruse eramu süsteemi hind 5000 eurot, aga olen teinud ka pakkumise, mis oli ligemale 20 000 eurot," tõi ta näiteks.
Targad süsteemid
Türki sõnul uuendatakse põhiliselt seadmete automaatikat, vanade AC-ventilaatorite asemel kasutatakse nüüd EC-tähist, mis tähendab energiasäästlikumaid ja vaiksemaid seadmeid. "Kliente on meil seinast seina," tõdes ta. "Enamik eramajasid on soojustagastusega, aga on ka neid, kes soovivad ainult väljatõmbesüsteemi, see tähendab, et niisketest ruumidest tõmmatakse õhk välja ja värskeõhuklappidest tuleb sisse."
OÜ EB Therm juhataja Toivo Kopli sõnul on nende kogemus selline, et uutes eramutes ja üha enam ka ehitatavates kortermajades rajatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Sel juhul on ventilatsiooniseadme põhiosadeks sisse- ja väljatõmbeventilaatorid, soojustagasti, õhufiltrid ja juhtimissüsteem.
Kopli märkis, et viimastel aastatel on kõige enam nõutud vastuvoolu soojustagastiga seadmeid, kuna nende soojustagastus on kõige kõrgem, üle 80%. "Kuna madalate välistemperatuuride korral hakkab plaatsoojustagasti pinnale tekkima jää, siis on meie kliimas oluline, et seade oleks varustatud jäätumiskaitsega," rõhutas ta.
Energiakasutuse seisukohalt tuleks lisaks soojustagastusele jälgida ka ventilaatorite energiatarbimist ehk erivõimsust. Näiteks passiivmaja nõudmistele vastava seademe ventilaatorite erivõimsus ei tohi ületada 0,45Wh/m3. "Mida väiksem see suurus on, seda vähem energiat kulub ventilaatorite töös hoidmisele."
Ventilatsiooniseadme juhtimissüsteem peaks Kopli sõnul olema ökonoomne ja toimima tõrgeteta ka nii, et inimene ei sekku. Moodsa seadme õhuhulgad võivad olla määratud nädalaprogrammiga ja lisaks vajaduspõhiselt selle järgi, kui kõrge on õhuniiskuse ja süsihappegaasi tase vms. Üha rohkem uute kortermajade seadmetest ühendatakse ka arvutivõrku.
Kopli rõhutas, et tähelepanu tuleks pöörata ka ventilatsiooniseadme müranäitajatele ning valida sobiv mürasummuti. Väga oluline on tema sõnul ka seadme, õhuhaarde ja väljapuhke asukoha valimine, hästi läbimõeldud õhujaotussüsteem ning õhukanalite soojustamine.
"Elamu ventilatsioonilahenduse planeerimine ja teostus võib tunduda lihtne, aga tehtud vigade parandamine on hiljem keerukas ja kallis," pani ta klientidele südamele. "Seega tuleks nii süsteemi projekteerimine kui ka teostus usaldada spetsialistidele."
Raha on suur takistus
Kõige moodsam ja energiasäästlikum lahendus on vajaduspõhine ventileerimine lokaalsete soojustagastuse seadmetega niiskuse ja süsihappegaasi andurite järgi.
Kahjuks on sellise lahenduse hind veel paljudele suur takistus. Inimesed, kes on kannatanud kehva õhuvahetuse käes või kes on omale kõikide variantide eelised ja puudused selgeks teinud, teevad aga otsuseid kindlalt ja on valmis heaolu nimel rohkem investeerima.
Kui pole kindlat arusaama oma kodu ventilatsiooni olukorrast, soovitan rentida nädalaks süsihappegaasi loger'i, et kõik eluruumid üle kontrollida. Seejärel on otsuseid lihtsam langetada. Midagi pole teha, puhas vesi ja värske õhk on meie elukvaliteedi alustalad.
Projekteerijatel on normid ees, mille järgi nad projekteerivad, kuid tegelik elu nõuab siiski tihti midagi muud. Kõige odavam pakkumine ei ole alati kõige parem ja sellepärast soovitan leida koostööpartneri, kellega koos lahendused leida. Tihti peavad ettevõtted tegema pakkumisi objektile, millest pole mingit ülevaadet ja kui töö käigus selgub midagi uut, ongi probleem õhus. Võtmed kätte lahendus ja "odavaim pakkumine on parim" aeg hakkab läbi saama. Koostöö viib sihile.
Viljo Kaul,
Termex OÜ juhataja
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kinnisvara
Hetkel kuum