Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Airi allakäigu põhjused

    Estonian Airi endine juht Erki Urva poleks uskunud, et asjad lennufirmas nii halvaks lähevad. Foto: Raul Mee

    Estonian Airi allakäigu taga on suuromaniku probleemid, millele panid põntsu majanduskriis ja seejärel Tero Taskila juhtimine, ütles aastatel 2002-2005 Estonian Airi juhtinud Erki Urva.

    Praegu Estonian Airi nõukogusse kuuluv Urva meenutas, et tema juhtimise ajal oli Estonian Airi nina suunatud veel üles: Fokkerid vahetati välja Boeingute vastu ning tänu sellele sai firma avada igal aastal mitu uut lennuliini.
    Euroopa Liiduga ühinemine oli silmapiiril ja see tõotas tuua endaga kaasa rohkem konkurentsi. Kulude kärpimiseks tehti palju reforme, langetati lennupiletite hindu pea poole võrra – ikka lootuses, et suurendada lennukite täituvust. Isegi kallist konjakit hakati reisijatele vähem valama, et kulusid kokku hoida.
    Urva asus Estonian Airi tööle algul kommertsala asepresidendina 2000. aastal, mil firma oli Taani Maersk Airi omanduses. „Taanlased olid ühest sovetiaegsest ettevõttest teinud korraliku lennufirma. 2001. aastal olime esimest korda kasumis. Ettevõte oli täiesti normaalses seisus, kui mina selle üle võtsin. See oli suur õppimise ja arenemise aeg,“ ütles Urva.
    Kriisi ilmingud juba enne Taskilat
    Urva sõnul hakkasid probleemid pihta juba enne Tero Taskila asumist Estonian Airi juhi kohale 2011. aastal.
    „Eks juba toonane nõukogu leidis, et juhatuse pakutud lahendused polnud piisavalt ambitsioonikad. Midagi pole teha, me ei saa üle oma varju hüpata. Eesti turg on täpselt nii suur, nagu ta on. See pole ainult lennunduse probleem, et tähtsaid otsuseid hakkavad langetama need, kes valdkonda sügavuti ei jaga. Need otsused jäävad soovmõtlemise tasemele,“ sõnas Urva.
    Lennufirma hilisema allakäigu üheks põhjuseks peab ta personali väga tihedat vahetumist – mõne uue inimese oskused polnud võrdväärsed lahkunu omadega. „Väga suurt mõju avaldas 2007. ja 2008. aasta majanduskriis. See pani korraliku põntsu. Pärast seda oligi ehk tegelikult alles esimest korda riigi sekkumist vaja.“
    Plaanid jäid soovmõtlemise tasemele
    „Kõige hullemad olid poliitikute ebarealistlikud ambitsioonid Estonian Airi suhtes. Tehti ekspansionistlikke plaane – lendame igale poole ja hästi kasumlikult!“ ütles Urva.
    Urva lisas, et mööda ei saa vaadata ka sellest, et enne ettevõtte nii-öelda taasriigistamist 2012. aastal oli Estonian Airi suuromanik SAS, kellel olid väga suured probleemid. „Kui suuromanik oleks olnud ise kindlamatel jalgadel, oleks mingil kriitilisemal hetkel ehk saanud omanik ise anda normaalsematel tingimustel abi.“
    Urva selgitas, et lennunduses käib kõik tsükliliselt: on aastad, mil kogutakse rasvakihti, ja aastad, mil seda põletatakse. „Aastatel 2005-2006, mil konjunktuur oli hea, oleks pidanud kasumit teenima, aga mingite sisemiste jamade pärast läks asi pigem miinuspoolele," nentis ta.
    "Igasuguse äri tegemine on seotud riskiga, aga aastatel, mil mina seal olin, oleks olnud küll raske ette kujutada, et kunagi läheb nii, nagu täna on,“ tõdes Urva.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Airbus sõlmis Türgiga ligi 20 miljardi dollari suuruse tarnelepingu
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Luige inkassokontsern sai tehingule heakskiidu loodetust hiljem
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.