Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna jõuk blufib Rootsi firmadelt välja miljoneid

    Eesti kaudu nõutakse Rootsi ettevõtetelt miljoneidFoto: EPA

    Tallinnas tegutseb vähemalt kaks firmat, mis on aastate jooksul bluffinud Rootsi firmadelt välja ühtekokku mitu miljonit eurot. Rootsi kaubandusala ettevõtteid ühendav organisatsioon Svensk Handel hoiatab selliste skeemide eest.

    Tallinnas Tatari tänaval tegutseb ettevõte, mis on Rootsi firmadelt kahe aastaga välja bluffinud ligi 40 miljonit krooni ehk üle nelja miljoni euro. Narva maantee aadressil, kuhu on registreeritud ligi 500 firmat, tegutseb teine sarnase „ärimudeliga“ ettevõte, mis mängib sellele, et inimesed igasuguste blankettide n-ö peenikest kirja ei loe.
    Rootsi ajakirjanik Börge Nilsson avaldas täna Rootsi põllumeeste ja rohemajanduse ala ettevõtete ärilehes ATL põhjaliku uurimistöö Eesti kaudu tegutsevast jõugust, kes on asutanud raha välja bluffimiseks vähemalt kaks firmat. Nilssonit ajendas teemat Tallinnas uurimas käima asjaolu, et paljud lehe lugejad on libateenuste eest arved saanud ja nii mõnigi neist ka õnge läinud.
    Kõnealused firmad on Tatari tänavale registreeritud Nummerupplysningen OÜ, mille tegevusalaks on Äriregistris märgitud reklaami vahendamine meedias ning Narva maantee aadressiga Bolagsupplysningen OÜ, mis samuti vahendab reklaami.
    Äri käib nii, et firmale läkitatakse blankett, kus justkui tuleb parandada näiteks vaid firma aadressis esinevad ebatäpsused. Blanketi peenikeses kirjas on samal ajal märgitud, et tegemist on tasulise reklaamiteenusega, mis maksab teisena nimetatud firma puhul 4795 Rootsi krooni ning tähendab vähemalt kahe aasta pikkust lepingut, mis automaatselt pikeneb, kui tellimust ei katkestata. Kui vastata firma Nummerupplysningen OÜ blanketile, on enesele teadvustamata saadud 11 790 Rootsi krooni maksev teenus.
    Mõlema firma eest hoiatab oma veebilehel Rootsi kaubandusala ettevõtteid ühendav organisatsioon Svensk Handel nimetades neid mittetõsise ärimudeliga firmadeks ning jagades õpetusi, kuidas nende „teenustest“ lahti saada.
    Püüdis omaniku kinni
    Tatari tänavalt ei leidnud ajakirjanik nimetatuid aadressilt ei firma silti ega kella, mida helistada. Küll aga õnnestus tal lõpuks kohtuda Henry Delonega, kes on Äriregistri andmeil firma omanik. Tegemist on rootslasega, kes 2010. aastal Rootsist ära kolis ja kelle elukoht on ettevõttega samas majas. Äriregistri järgi on Nummerupplysningen OÜ aastatel 2012-2013 arveid väljastanud ligi 40 miljoni Rootsi krooni väärtuses.
    Delone vannub, et tegemist on igati väärika äriga, ning väljendab pahameelt, et Svensk Handel soovitab firmalt arve saamise korral politseisse pöörduda. Organisatsiooni veebilehel on ka näited kohtuasjadest, mis on leidnud, et tegemist on blufufirmaga.
    Delone kurdab, et enne neid õpetusi ei kaevanud keegi. „Meie sihtgrupp on ettevõtjad, kes peaksid teadma, et alati tuleb enne kõik läbi lugeda, kui allkiri antakse,“ õigustab ta. 2014. aasta käivet ei oska mees veel täpselt öelda, kuid arvab, et see jäi eelnenud aastatega võrreldes samasse suurusjärku. Kolme aasta peale kokku siis ligi 60 miljonit Rootsi krooni.
    Kummaline käitumine
    Teise sarnase ärimudeliga firma Bolagsupplysningen OÜ töötajatega ajakirjanikul kohtuda ei õnnestu. Firma on asutatud aastal 2014 ning aastaga on see arveid väljastanud 9,2 miljoni Rootsi krooni väärtuses. Intervjuu juhatuse liikme Ingrid Ilsjaniga on küll pikalt ette kokku lepitud ja „konverentsiruum“ kinni pandud, kuid kohtumise päeval on ruum korraga „hõivatud“ ja ajakirjanik saab ettepaneku kohtuda hotellis.
    Kui ajakirjanik kasvõi kohtumise järel kontoriga tutvumist palub, keelab firma omanik Eve Tiit igasuguse kohtumise üldse ära. Nii räägitakse Ilsjaniga telefonitsi. Ka tema rõhutab, et ettevõte peab teadlik olema, millele alla kirjutab. Muuhulgas eitab ta koostööd firmaga Nummerupplysningen OÜ, ehkki juriidiline tekst firmade blankettidel on peaaegu identne. Seletuseks kõlab, et kasutatud on sama advokaadibüroo teenust.
    Kui ajakirjanik hiljem aadressi kontrollib, leiab ta ärihoone, kus on esindatud tuntud firmad nagu Finnair, Swedbank ja KPMG. Otsitud ettevõtte asemel leiab ajakirjanik firma 1office Büroohotell, mis pakub muu hulgas virtuaalkontori teenust. Ühel juriidilisel aadressil on registreeritud üle 500 ettevõtte, Bolagsupplysningen OÜ seal hulgas.
    Ilsjanin väidab aga ka üle küsimise peale, et firmal on majas kontor. Kus, seda ta ei ütle.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Noored küsivad palka nii, et maa must? Väga hea!
Noorte kõrge palgasoov on normaalne ja viib edasi, pole siin iriseda midagi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Noorte kõrge palgasoov on normaalne ja viib edasi, pole siin iriseda midagi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Equinor maksab erakorralist dividendi ja ostab aktsiad tagasi
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Raskustes Saksamaa ärikliima paraneb
Saksamaa ettevõtete sentiment on muutunud helgemaks, näidates kolmandat kuud järjest suurenenud kindlustunnet.
Saksamaa ettevõtete sentiment on muutunud helgemaks, näidates kolmandat kuud järjest suurenenud kindlustunnet.