Eesti ettevõtted on petnud tuhandeid rootslasi

Probleemsed veebilehed on carprice.se ja autopris.net, kirjutas Rootsi päevaleht Dagens Nyheter. Neid haldavatest Eesti firmadest on juttu seoses Rootsi tarbijakaitsele laekunud kaebuste suure hulgaga. Kaevatakse, et firmadest on laekunud arved teenuste eest, mida pole kasutatud, et arved tulid alaealistele ja et arveid esitati teenuse eest, millest jäi mulje, et need on tasuta. Läinud aasta jaanuarist detsembri keskpaigani laekus 1500 kaebust, millest enamik puudutas just nimetatud kahte veebilehte.

Üks ettevõte Rootsi tarbijad välja vihastanud skeemi taga on saiti carprice.se haldav OÜ Ratingexpert, mille asutaja ja juhatuse liige on Roman Gulevitš. Ettevõte kuulus veel 8. jaanuarini Gulevitšile, kuid nüüd on osanikeks ilmunud Vladimir Ražev ja Veronika Olõkainen. Ettevõtte registriaadress Tallinnas on Asunduse 13.

Ratingexperti värske uus osanik Vladimir Ražev ütles täna Äripäevale, ostis ettevõtte eelmisel nädalal ja pole väga kursis selle ettevõtte endise tegevustega. "Ettevõtte ostmisel mulle öeldi, et ettevõttel oli veebileht ja äri ei läinud. Mis ja kuidas, ei tea,“ märkis Ražev. Ta lisas, et ei kavatse ettevõtte varasema äriga tegeleda. "Ma reorganiseerin ettevõtte ning hakkan tegelema kinnisvaraga, ettevõttel saab olema uus tegevusala ja nimi. Mul oli lihtsam osta olemasolevat ettevõtet," sõnas Ražev. "Ma ei ostnud üle kohustusi, tegevust ega veebilehte," lisas ta. Ratingexperti eksomanikult Gulevitšit ei õnnestunud kommentaari saada, Äriregistris olev ettevõtte telefoninumber kuulub uuele osanikule.

Teine Rootsi tarbijaid lollitanud ettevõte kannab nime Molde Internet Solutions OÜ, mille omanik ja juhatuse liige on Eestis elav taanlane Morten Flendt. Molde Internet Solutions oli 2011. aastast kuni eelmise aasta juunini registreeritud Valka, kuid nüüd on registriaadress Tallinnas Kentmanni tänaval. Kusjuures kui ettevõtte hallataval lehel autopris.net on firma aadress Kentmanni 34-18, siis tegelik aadress on Eesti äriregistris Kentmanni 18-34. Äripäeva küsimustele oma äri kohta pole Flendt veel vastanud. Ta on seotud mitmete Eestis registreeritud firmadega, kuid pole äriregistrile esitanud oma telefoninumbrit, selle asemel on ta avaldanud vaid erinevaid e-posti aadresse, kuhu talle ka küsimusi saatsime.

Molde Internet Solutionsi taga olev Morten Flendt on sarnase skeemi tõttu jõudnud varemgi Äripäeva veergudele. Nimelt ilmus 2013. aasta juulis Itaalia netiportaalides uudis, et kohalik finantspolitsei on tõkestanud petuskeemi, kus kasutatud autode hindamist pakkuvad veebilehed esitasid klientidele alusetult arveid ja teenisid sellega 600 000 eurot tulu.

Dagens Nyheter kirjutab, et Eestis asuvad firmad reklaamivad end osavalt Rootsi tarbijatele muu hulgas Facebooki vahendusel. Kaebuste järgi hindadest ei räägita. Kui aga veebilehte tähelepanelikumalt uurida, selgub, et teenuse hind on ligi 90 eurot. Ja iga meeldetuletusega läheb arve suuremaks.

Probleem selliste veebilehtedega ei ole uus. 2008. a kaebas tarbijate ombudsman sarnase firma tarbijakaitse ja turundusküsimustega tegelevasse kohtusse (Marknadsdomstolen) ja sai kohtus õiguse. Eelpool mainitud firmade kohta on kaebusi hakanud laekuma 2014. aastast.

„Kuna need ettevõtted asuvad Eestis, on Rootsi tarbijakaitseametil raskem tegutseda. Õiguslikult on samuti ebaselge, mida aluseks võtta, kuna informatsioon veebilehtedel pidevalt muutub,“ kommenteeris lehele tarbijakaitseameti osakonnajuht Gabriella Fenger-Krog.

Arve tasumata jätmise korral jõuab asi kiiresti inkassofirma kätte. Rootsi tarbijakaitse annab nõu, et kui inimene on tellinud auto hindamise teadmisega, et see on tasuta, võib ta teenusest loobuda nn tagastusõiguse alusel ja vaidlustada arve nii inkassofirmas kui ka teenust pakkunud firmas. Kui ettevõtte jätkab arve tasumise nõudmist, on mõistlik minna kohtusse, kus teenusepakkujal tuleb tõestada, et tarbijale on kättesaadav olnud kogu vajalik informatsioon.

Mõni aeg tagasi refereerisime Rootsi meediast uudist Eestis registreeritud ettevõtetest Nummerupplysningen OÜ ja Bolagsupplysningen OÜ, mis kasutasid ära seda, et inimesed harva lepingute peenikest kirja loevad. Loe artiklit "Tallinna jõuk blufib Rootsi firmadelt välja miljoneid".