Härma näeb lahendusena inimestesse investeerimist, sest inimesed on need, kes majanduse teevad ja seda mõjutavad. Oluliseks peab ta seda, kuidas inimesed end Eestis tunnevad, kuidas on korraldatud haridussüsteem ning milliseid arenguid tulevikus nähakse.
„Minu hinnangul on inimesi Eesti ühiskonda liiga vähe integreeritud, autsaiderite hulk on liiga suur ja kasvab,“ nentis ta ja selgitas, et peab silmas neid, kes on majandusest eemal, näiteks puudega inimesed, keskkooli pooleli jätnud või lapsehoolduspuhkusel emad, kes peavad töölt eemal oleku ajal oma kompetentsi säilitama. Abivajajatest võivad integreerides saada majandust edasi viivad grupid, usub Härma.
Ta nentis, et ka varimajandus on oluline murekoht. „Majanduse kasvamiseks on vaja innovatsiooni ka väike- ja keskmiste ettevõtete tasemel. Keskendumine sissetulekute ja tööjõukulude varjamisele võtab energia, mis võiks minna innovatsioonile,“ rääkis Härma.
Ka töötajatelt võtab see tema sõnul tahte ära, kui nad teavad, et tööandja petab riiki. „Ei ole usaldust, ei ole meeskonnatunnet, ei ole edasiviivat jõudu. Inimestega tegelemine, varimajandusega tegelemine ja mingil määral ka kutsehariduse edendamine oleks see, mis annaks meile eelise teiste Euroopa riikide hulgas,“ uskus Härma.
Samasse töögruppi kuuluv Erkki Raasuke märkis, et majandusseisaku teemal tema avalikult arvamust avaldada ei soovi. Ta kinnitas, et kuigi tal see arvamus on, ei soovi ta seda meedias arutada. „Puusalt tulistamine pigem diskrediteerib kogu teemat ja selle tõsidust,“ nentis ta.