Pihtas ja põhjas stiiliga ettevõtja

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 13. november 2015 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pihtas ja põhjas stiiliga ettevõtja
Ehitusettevõtja Peeter Lumiste, kes väitis ajakirjanikule telefonis, et on Soomes, astub hetk hiljem oma Tallinna kontorisse sisse.Foto: Andras Kralla
Peeter Lumiste nimi ei ütle paljudele ilmselt midagi. Ka tema ettevõtted ei torka millegi erilisega silma. Tiiman Ehitus, Taratoomia, PF Construction, Paparataa, Eesti Ehituseksport, Estonian Building Export...
Raugemisega lõppenud pankrot
Peeter Lumiste rajas 2013 Tiiman Ehitus OÜ, millest sai 2015 aastal uue juhiga Taratoomia OÜ.Mais 2015 esitas võlgnik pankrotiavalduse: ettevõttel põhivara polnud, majandusaasta kahjum oli 112 719 eurot.Taratoomia OÜ kohustused seisuga juuni 2015 (eurodes)Valtis Ehitus OÜ 18 508,07Nordic Support OÜ 3000,00tasumata töötasud 87 359,29maksu- ja tolliamet, maksuvõlg, 25 870,53sh intress 2 970,80Peeter Lumiste* 64 021,45Kohustused kokku 202 730,14Pankrotimenetlus rauges.*Kuna kulusid finantseeriti Lumiste äriühingute PF Construction OÜ, Eesti Ehituseksport OÜ ja Estonian Building Export OÜ laenudega, siis oleks pankroti väljakuulutamise korral Peeter Lumiste olnud ettevõtte suuremaid võlausaldajaid ja saanud seeläbi kontrollida ka pankrotihalduri tegevust.Lumiste ettevõtete teised protsessid
Kuu aja eest algatas Doka Eesti pankrotimenetluse Lumiste ettevõtte PF Construction vastu. Protsessis esindab Dokat Julianus Inkasso. Nõue on umbes 50 000 eurot.
Via3L käib kohut Lumistele kuuluva ettevõttega Estonian Building Export. Nõue on üle10 000 euro.
Kuid ta esindab üht teatud liiki ettevõtjat – sellist, kes jätab maha võlad, maksmata palgad ja ettevõtete tühjad kestad. Näiteks on kõnealuse Lumistega seotud 15 äriühingut, mis registrist kustutatud või likvideeritud. Lisaks mitmekümnele maksmata töötasule on tal kaelas mitu kohtuasja ja maksuvõlg riigile. Väikesed summad moodustavad kokku mitmete sadade tuhandete eurode suuruse koguvõla.
Kulukas protsessimine
Soraineni partneri ja vandeadvokaadi Karin Madissoni sõnul on Lumiste ja tema ettevõtete tegevus ilus näide sellest, kuidas mitte midagi maksta ning üritada selle eest veel riigilt raha peale saada.
Madisson, kes esindab ühes palgavaidluses Lumiste endist töötajat, kirjeldab skeemi lihtsust: kui töötajad esitavad nõude kätte saada maksmata töötasu, siis töövaidluskomisjoni otsuse korral esitab Lumiste kohtule vastuväite. Ja töötaja peab veel raha välja käima, et oma väidet tõestada ja kohtus seda ka esindada.
Näide Lumiste tegutsemisest on talle kuulunud Tiiman Ehitus OÜ, millest sai rahaliste raskuste tekkides OÜ Taratoomia. Lumiste kirjutas end varatuks jäänud Taratoomia juhatusest välja ning asemele tuli ettevõtete likvideerija Raavo Raadik, kellega on äriregistris seotud ligi 50 ettevõtet, millest suurem osa on kas likvideeritud või hoiatusega.
“Kõik pangakontod on tühjad, kuigi kõik teavad, et teiste ühingute alt käib töö ilusti edasi ning enamik tööst ja rahast on arvatavasti välismaal, kuna seal tehakse tööd. Enne veel muudab ta ära juhatuse (Lumiste asemele Raadik), nime (Tiimani asemele Taratoomia) ja aadressi (Tallinna asemele Pärnu),” selgitas Madisson. Kohus kuulutab välja pankroti, teeb ettepaneku maksta võlausaldajatele deposiit, et katta pankrotimenetluse kulud, kuna ühingu pangakontodel pole sentigi.
Hiljuti raugemisega lõppenud Taratoomia OÜ pankrotiprotsessi ajutise halduri Peeter Sepperi sõnul oleks pankroti väljakuulutamise korral Lumiste ise olnud ka faktiliselt ettevõtte suurim võlausaldaja ja oleks seeläbi kontrollinud tema tegevust (vt kõrvalt infokasti).
Mängis halduri nurka
Terve mõistuse kohaselt peaksid pankrotimenetlust finantseerima omanikud ja juhatuse liikmed, kuna nemad olid tegevad nendes ühingutes, kus pangakontol ilutseb ilus ümmargune null, rääkis Madisson. “Kahjuks meie õigussüsteem aga eeldab, et siin pole midagi pahatahtlikku ning see, kes on niigi jäänud juba rahast ilma, peab oma rahaga asuma tõestama, et asjad olid vastupidi.”
Pankroti raugemise korral – nagu on Taratoomia näide – maksab lisaks veel ka töötukassa töötajate saamata palgad kinni.
Kuna Taratoomia võlausaldajad, kellest suurim oli Lumiste ise, ei tasunud tulevase pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat ja pankrotiavalduse menetlus lõpetati, siis polnudki haldur Sepperil muud teha, kui esitada avaldus ettevõte registrist kustutamiseks – case closed.
Sepper lisas, et Taratoomiaga seotud skeemi “võlu” oli selles, et seal olid ainult töölepingud. “Raha töötasude maksmiseks tuli laenudena lähikondsetelt äriühingutelt ja Peeter Lumistelt, töötasudelt arvestatavate riiklike maksude võlgade risk jäi aga Taratoomia OÜ-le, töövõtulepinguid omavad ühingud jäid maksuvõlgadest puutumata,” seletas pankrotihaldur.
“Usun, et paljud võlausaldajad ei saa toimunust midagi isegi teada, kuna see pankrotimenetlus lihtsalt raugeb ära – kes neid ametlikke teadaandeid ikka loeb,” võttis vandeadvokaat Madisson asja kokku.
Vahel läheb lihtsalt aia tahaAlar Nurmoja, Peeter Lumiste ettevõtete raamatupidaja
Mina tegelen kõigi Lumiste firmadega. Taratoomia on pankrotis. See teema on lõpetatud. Seal ei olnud midagi tahtlikku ega planeeritut. Vahel läheb lihtsalt asi aia taha.Põhjendatud võlad on ära klaaritud, mõne töötajaga on veel klaarimist. Sellega tegeleb pankrotihaldur.See pole mingi arukas küsimus, et miks neid firmasid palju on. Miks ühel tütarlapsel on näiteks seitse kleiti kapis – aitaks nagu ühest? Igal ettevõttel on oma spetsiifika: selle kleidiga lähen sinna peole, sellega teatrisse ja sellega ämma sünnipäevale. Iga ettevõte tegeleb oma väikse nišiga. Lumistele meeldib niimoodi. Olgu tal neid firmasid või 70 tükki. Mina teen oma tööd ja kõigiga on asjad ilusti järje peal.Minu meelest on Lumiste liiga leebe ja heatahtlik – selles äris peaks olema oluliselt karmim.Töötajad on ka üks huvitav kontingent – lähevad objektile, joovad ennast täis ja räägivad telefoniga. Lumiste neile palka ei maksa ja saadab minema. Mitu korda on ka nii olnud, et ta on maksnud palga välja vaatamata sellele, et töö on ebakvaliteetne ja töödistsipliin allapoole igasugust arvestust.
“Mõned kohtukeissid – see on täiesti tavaline ettevõtlus”
Peeter Lumiste jäi Äripäeva ajakirjanikule mitu nädalat tabamatuks. Kui ta lõpuks vastas, ei soovinud ta pikalt rääkida ja teatas, et viibib välismaal.
Siis otsustasime minna kohale tema Tallinna kontorisse, kus avas üllatuslikult ukse “välismaal viibiv“ Lumiste isiklikult. Äsja ajakirjanikuga telefonis rääkinud Lumiste lõi ukse meie nina ees kinni, öeldes, et tal ei ole midagi rääkida. Suletuks uks jäigi.
Järgnes taas mitu üritamist Lumistet telefonitsi tabada, kuni ühel päeval tõstis ta toru.
Teen Teile ettepaneku kokku saada, mul on palju küsimusi, mida tahaksin Teilt küsida. Aga mis see teema on? Mina ei saa sellest aru hästi.
Teemaks on Teie erinevad ettevõtted ja see, kuidas neil läheb. On mõned kohtuasjad nendega seoses. Nendest tahakski rääkida. Aga siin peab minu tahe ju ka olema. Kui te hakkate neid meelevaldselt kokku vedama, siis… Mille pärast ma pean? Kui te valmistate minu tagasihoidliku isiku vastu ette mingit laimuartiklit, siis see on ju jama täiesti.
Helistangi Teile seepärast, et saada vastuseid. Saame kokku ja ma näitan Teile, millest ma rääkida tahan. Kas see on tellitud lugu või?
Kas see peaks olema kellegi tellitud lugu? Mul on tunne küll, et kellegi karvane käsi on mängus. Aga no eks me tegeleme ettevõtlusega ja seal juhtub igasuguseid asju. Ma ei tea, kelle huvides te neid küsimusi esitate.
Aga saame kokku ja räägime. Mul ei ole ajakirjandusega mitte mingisuguseid kogemusi. Küll aga minu kolleegidel on. Te tegelikult kirjutate ju hoopis muud, mida te kuulete. Kui see on tellitud artikkel, siis te peate seda mulle ütlema! Minu tagasihoidlik isik ei paku kellelegi huvi.
Kas Te tõesti arvate, et ajakirjanduselt tellitakse lugusid? Absoluutselt! Meie käibed on võib-olla 100 000 eurot aastas – millega mina huvitav paistan välja? Öelge mulle üks point!? Maksuametiga on asjad korras, mõned kohtukeissid – see on täiesti tavaline eraettevõtlus.
Aga võlad töötajatele, kes pole raha saanud? Võlad töötajatele - ka nende vastu on meil… Meil ei ole aega nendega lihtsalt kohut käia. Nad keeravad kokku Eestis ja välismaal selle praagi.
Aga neid on kuidagi palju… ...neid ongi palju! Eestis on palju gastrolööre – selliseid, kes käivadki tööle kuuks või paariks ja siis on neil nõuded.
Aga need inimesed, kes oma palka tagasi nõuavad – te väidate, et nad teevad oma tööd halvasti? See on väga erinev. Ma ei saa ühe ülbaga neid lüüa, aga nad on väga suuri kahjusid tekitanud ettevõttele, nii Norras, Rootsis kui ka Eestis. Kui on palga ametlik nõue 1000 eurot, siis nõutakse 12 000 – no kuulge! No tule taevas appi!
Näiteks Riho Paur, kes oli Teil Norras ehitaja… Oi jumal küll! See on ju naljanumber, kuulge. Kaks venda, Riho Paur ja üks teine, läksid Norrasse tööle ja nad ei saanud mitte millegagi hakkama. Nende vastu võiks hageda, aga meil ei ole aega hageda.
Paur väitis, et neil polnud kohapeal tööriistu, raha ei makstud ja süüa ei saanud osta ja tagasi ka Norrast enam ei saanud. Tal olid tööriistad. Talle oli ette makstud, ja no tagasi ei saanud!? No tulgu Oslost tagasi, jumal hoidku! Võtku 30 euroga pilet ja tulgu tagasi. Ta ei saanud oma töödega hakkama – sealt hakaku pihta!
Seesama kodanik Paur – tema töötas nädal aega meie juures, saatsime ta Norrasse meie bussiga, meie töövahenditega, kodanik Paur koos oma kaaslasega keerasid seal kokku korraliku käki. Meie kaotasime 30 000–50 000 euro eest lepinguid. Kodanikud võtsid endale Tartust pikajuukselise advokaadi ja nüüd nad küsivad Norra riigi käest oma tasusid, mis see on mingi nali või?
Toon ühe näite veel – Elari Paimets. Elari Paimets on hoopis teine keiss. Estonian Buliding Export, ostujuht, kellel on täiesti ametlik nõue ettevõtte vastu. Keegi ei ole vaidlustanud tema palganõuet. Mida Elari Paimets põeb? Tal on ametlik nõue ettevõtte vastu, mida ta võib realiseerida, eksju. Ei ole üldse küsimust. Ma täpselt tema story’t ei tea, aga ta osales Norras meie suures betooniprojektis, mis oli mahult 1,5 miljonit eurot.
Te saate ju aru, miks ma Teie käest neid küsimusi küsin? Ei saa. Te pole ju inkassofirma, nii madalale ei tohi ju ka oma staatust lasta, mina olen Äripäevast ikka lugu pidanud. Loen ise seda ja tellin ja ma kuulen siin sellist nime nagu Riho Paur või tavalised töömehed-puusepad, kes on tegelikult soss-sepad. No see ei ole ju teema.
Aga Doka Eesti ja selle juht Anu Marjamägi? Doka Eesti on hoopis teine rida. Sellesama betooniettevõttega seotud. Doka kaup tuli ju kõik tagasi, mida ta rentis Norras. Ta tegi väga kõva bisnesi sellega.
Aga nemad väidavad, et olete neile poolesaja tuhande euro eest arveid võlgu. Mitte arveid võlgu, vaid see projekt Norras – no me oleme muidugi, tähendab, seesama PF Construction, nemad on andnud pankrotiavalduse selle ettevõtte vastu ja kõik käib seaduslikus järjekorras. Meile ollakse ka võlgu.
Via3Li tegevjuhil Joel Rothbergil on ka Teile pretensioone. Kui te seda meelevaldselt ühendate, siis paistab kõik väga hirmus. Aga tegelikult on Joel Rothbergiga vaidlus kestnud juba pool aastat, sest meie kaup on tema käes, millest osa on varastatud.
Mis mõttes varastatud? Via3L ladudest on osa meie kaubast kadunud. See vaidluse summa on tagatud meie kaubaga, mille nad seadusevastaselt võtsid ära.
Kas sellised kohtuasjad ja vaidlused on Teie hinnangul normaalne äri osa? No on ju, absoluutselt.
Mina olen aru saanud, et kõik peaks läbipaistev ja selge olema. Aga ongi ju läbipaistev, milleks siis kohtud on?
Mis seos on Teil Tiiman Ehituse, hilisema Taratoomia üle võtnud firmade likvideerija Raavo Raadikuga? Ei oska seda kommenteerida. Mis seos meil peaks temaga olema? Ta on Raadikute suguvõsast ilmselt, kusagilt Pärnu kandist. Üks Raadik mängib korvpalli, teine toimetab võrkpallurina. Absoluutselt mitte mingit seost ei ole temaga.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum