Rootsi võib pagulaskriisis ohverdada oma pühad lehmad

Nende seas on Rootsis 90ndate kinnisvara- ja panganduskriisi järel kehtestatud ranged eelarvereeglid, mis viimati õigustasid end 2008. a vallandunud globaalses majandus- ja finantskriisis, tagades valitsusele eelarves marjaks ära kulunud manööverdamisruumi.

Nüüd nõuab pretsedenditu pagulaste sissevool Rootsi valitsuselt lahendust, kuidas seonduvad kulutusi rahastada.

Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson kaalub võimalust taotleda parlamendilt eelarvekulutuste ülempiiri ehk lae tõstmist, mida pole tehtud 1997. aastast, mil Rootsi ranged eelarvereeglid kehtestas. Need said toona paika, et võla võtmise ahvatlustele paremini vastu panna.

Rootsi riigi võlakoorem on praegu 44% SKPst ja prognoosi järgi kahanemas.

Reitinguagentuur Moody’s ütles äsja, et Rootsi võlakoorem kasvab madalalt tasemelt ja nii ei ohusta see riigi tippreitingut. Küll on aga tõenäolised probleemid taolise inimtulvaga toimetulekul – kuidas nad ühiskonda integreerida.

Tööturul on kõrged barjäärid

Siit hargneb debatt pagulaste sisenemisest Rootsi tööturule. Rootsi riigikontrolli andmeil oli 2003. a pagulasena riiki saabunutest kümne aasta pärast tööga hõivatud vaid 53%. Nii kritiseerib Dagens Industri praeguse valitsuse kurssi, mis on vähendanud maksusoodustusi majapidamisega seotud teenuste ostjatele. Koristamine näiteks. Kui see maksusoodustus eelmise valitsuse ajal tuli, tõi see hulga mustalt tehtud tööd põranda alt välja. Eriti praegu oleks pagulaste jaoks vaja lihtsamaid töökohti juurde. Debatt on aga väändunud hoopis sinna, et milleks rikastele – kes neid teenuseid ostavad – taolisi maksusoodustusi anda.

Pagulaste palkamisel võib probleemiks saada ka Rootsi suhteliselt kõrge palgatase isegi n-ö kõige madalamal tasemel, kui pole veel kogemust ega oskusi. Noortele vanuses 18-24 tagatud brutopalk oli mullu 22 800 Rootsi krooni  (2448 eurot) kuus, mis on vaid 13% madalam kõigi töötajate mediaanpalgast, näitab Rootsi tööandjate konföderatsiooni uuring.

Rootsi tööminister Ylva Johansson ei pea eriliste oskusteta töötajate palgataseme alandamist õigeks mudeliks, eelarvepoliitika järelevalvenõukogu juht Hassler leiab aga, et ilmselt tuleb ka Rootsi ühiskonnas hakata aktsepteerima sügavamaid palgalõhesid. Sajad tuhanded pagulased ei saa jääda toetustest elama.

Seda minister juba tunnistas, et valitsusel ei õnnestu ilmselt täita üht oma peamist valimislubadust, et aastaks 2020 on Rootsi madalaima tööpuudusega riik Euroopa Liidus. Ning et pagulaste turv on suur väljakutse nii tööturu- kui ka hariduspoliitikale.

Mida taoline inimeste tulv tähendab Rootsi ülekuumenenud eluasemeturule, võtab SEB peaökonomist Bergqvist kokku ühe sõnaga: „Hirmutav.“