Savisaare võit hoiab ära vasak­pöörde

Savisaar valiti Keskerakonna esimehe kohale tagasi napilt. Tema poolt hääletas 541 kongressi delegaati, Kadri Simsonit toetas 486. Suurima opositsioonipartei sisevalimiste puhul on oluline see, et umbes pooled riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetest soovisid erakonna esimehena näha Kadri Simsonit. Seetõttu võib Keskerakonda oodata ka suurem pereheitmine ja riigikogus võib enne järgmisi valimisi tekkida uus poliitiline jõud, millel on umbes sama palju mandaate kui IRLil või sotsidel. Kolmas tulevikustsenaarium on see, et Keskerakonna fraktsioon ei ole hääletustel enam nii ühtne kui varem.

Esimehe valimistel lüüa saanud Kadri Simson tõttas küll ise kohe teatama, et erakonnast ta lahkuda ei kavatse ning jätkab tööd riigikogu Keskerakonna fraktsioonis. Simsoni edasine karjäär Keskerakonnas sõltub aga ka Savisaarest, et kas ta andestab Simsonile tema vastu kandideerimise. 

Endine Keskerakonna liige ja Savisaare lähikondlane, praegu Reformierakonda kuuluv Ain Seppik arvas juba enne eilset kongressi, et esimehe kohale jääb Savisaar. “Olukorras, kus parteiaparaat on siiski esimehe käes olnud, olid Savisaarel inimeste mõjutamiseks suuremad võimalused,” ütles ta.

Kuigi Keskerakonna lõhenemist on viimaste kuude jooksul nii spekuleeritud, kardetud kui ka ähvardatud, Seppik sellesse ei usu. Vähemalt mitte nüüd, kus Savisaar Simsoni seljatas. Probleeme oleks tekitanud teine stsenaarium, sest Savisaar poleks Seppiku sõnul kohe kuidagi Simsoni võimu all konstruktiivseks koostööks valmis olnud.

Seppik usub, et isegi kui Simson erakonnast ise lahkuda ei kavatse, teeb Savisaar siiski kõik selleks, et oma endist vastast parteist välja süüa. “Tal on selleks omad meetodid olemas,” kinnitas ta. Esiteks vaatab Savisaar, kas tal õnnestub Simsonit murda. Kui ei, siis kasutab esimees sama taktikat mida Keskerakonna aseesimehe Jüri Ratase puhulgi, kui too 2011. aastal Savisaare vastu esimeheks kandideeris – Simsonile antakse mingi kindel ametikoht ja tal lastakse erakonnas edasi olla.

Tasapisi kõrvaldatakse ta aga erakonna asjadest ja tema mõju vähendatakse niikuinii. Seppik lisas, et Savisaar on ise lubanud veel 20 aastat elada ja poliitikas tegus olla, mis tähendab, et tal on veel suuri plaane ja ta ei kavatse erakonna juhtimisest kuhugi taanduda.

Seega Seppik ei usu, et kui Savisaar on endiselt Keskerakonna eesotsas, tuleb Eesti sisepoliitikas suuremaid muutusi. “Usun, et kõik läheb vana rada pidi edasi ja praegune koalitsioon jätkab oma programmi elluviimist, niivõrd-kuivõrd nad omavahel läbi saavad,” märkis ta ning lisas, et Keskerakond jääb enda traditsioonilisele alale ehk munitsipaalvalda.

Savisaar ise saatis 23. novembril erakonnakaaslastele kirja, kus lubas Simsonit enda võidu korral erakonnast mitte välja visata.

Ettevõtja ja endine Tallinna linnapea Jüri Mõis oli enne eilset kongressi veendunud, et Simson Savisaart ei seljata. “Savisaar on ju ajalooline tegelane – viimane, kes rivis seisab,” ütles ta. Kuigi Mõis usub, et Eesti poliitikas on tunda uue olukorra tekkimist, ei muuda Keskerakonna esimehe valik suures plaanis eriti midagi. Kui Simsoni tulekuga esimeheks oleks muutunud Keskerakond koalitsioonikõlblikuks, oleks see tasakaalustanud Eesti sisepoliitikat rahvuslikul tasandil. “Mis puudutab aga Tallinna linnavalitsuse juhtimist, siis mina küll ei näe jõudu, kes teeks seda Savisaarest paremini,” rääkis Mõis. “Oleks palju õudsem, kui me annaks linna juhtimise nende kätte, kes praegu volikogu opositsioonis lõugavad,” lisas ta.

Sotsioloog Juhan Kivirähk oleks Savisaare asemel soovinud näha võitmas Simsonit. “Ma isegi ei saa aru, miks kogu see kodusõda puhkes, erakonnale tuleb see ju ainult kahjuks,” märkis ta ja rääkis, et Savisaarel oleks olnud palju mõistlikum juhtimine uuele esimehele sujuvalt üle anda ja ise auväärset rolli erakonnas ikka edasi kanda. “Kuid nagu alles hiljuti riigikogus mulle üks Keskerakonna liige ütles: alfaisased ei anna nii lihtsasti oma positsiooni ära,” ütles Kivirähk.

Simsoni ja tema toetajate lahkumist Keskerakonnast Kivirähk tõenäoliseks ei pea. Simson on ju toonitanud, et ta on Keskerakonna programmi toetaja, samuti pole ta ähvardanud välja astuda. “Küllap jääb ta nüüd järgmist võimalust ootama,” märkis Kivirähk.

Nii mõnigi erakond võtaks aga Simsoni ja ta toetajad enda ridadesse vastu, lisas Kivirähk. Seda seepärast, et kongressi eel toetasid Simsoni võitu peamiselt just teiste erakondade liikmed. Samas on ülejooksikul uues erakonnas raske head positsiooni saavutada, sest konkurents on tihe.

“Ükski neist, kes Keskerakonnast mõnda teise parteisse üle on läinud, ei mängi enam esimest viiulit,” ütles Kivirähk. Erandiks on vaid Sven Mikser, kes enam kui kümme aastat tagasi Keskerakonna ridadest lahkus ja vahepeal Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda juhtis.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel sõnas, et hiljaaegu riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhtidega rääkides ei jäänud tal küll muljet, et keegi kavatseb erakonnast ükspuha kumma võidu korral lahkuda, seega vaevalt Keskerakond lõhki läheb.

Samas nentis Herkel, et poliitikas toimuvad muutused on tihtipeale ennustamatud. Herkel ütles, et seni on nii suure fraktsiooni nagu Keskerakonna mittekaasamine koalitasioonikõnelustel Eesti poliitikamaastiku mänguraamid ahtaks muutnud. Olulisi muutusi sisepoliitikas võiks oodata siis, kui Keskerakonda nähtaks taas koalitsioonikõlblikuna.

Savisaare võit eilsel erakonna kongressil lükkas selle võimaluse aga taas kaugemasse tulevikku.