Plastitööstusel on põhjust optimismiks

Eesti plastitööstuse trumbiks on väikepartiid ja kiire tarne. Kui hiinlased toodavad masspartiisid, siis nišitooteid on mõttekam väikeriigist tellida, kirjutab 3. detsembri Äripäev tööstuse rubriigis.

Eesti plastitööstusel on sajandipikkune ajalugu – kaseiinist nööpe ja kamme hakati valmistama juba tsaariaja lõpuaastatel. Praegu tegutseb plastisektoris paarsada ettevõtet, kelle toodangust suurem osa läheb ekspordiks. 

Kui Albert Laretei rajas 1918. aastal Tartusse kammitööstuse, oskas ta vaevalt arvata, et sajand hiljem on tema pisikesest ärist välja kasvanud Baltimaade üks juhtivaid kilepakenditootjaid. Aga just seda 26miljonilise aastakäibega AS Estiko-Plastar on.

Kaasik lisas, et kahjuks pole nad regioonis ainsad, kes on tootmisseadmetesse viimastel aastatel palju investeerinud. "Läti ja Leedu ettevõtted on meist oluliselt jõudsamalt oma tehnoloogiaparki täiustanud ning seda valdavalt ELi erinevate toetusmeetmete kaasabil," märkis ta. "Järjest keerulisem on konkureerida ettevõtetega, kes ei pea investeeringuid ise rahastama."

Ettevõttel praegu mingeid suuremaid investeeringuid plaanis ei ole, kõik vajalik on soetatud ning järgmisel aastal on peatähelepanu masinate maksimaalsel koormamisel tellimustega. "Olemasoleva arendamisega tegeleme järjepidevalt edasi, sellel aastal käivitus tihedam arendustöö TFTAKga (Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus), et veelgi teaduslikumalt kilepakendite barjääromaduste analüüsile läheneda," rääkis Kaasik ettevõtte tulevikuplaanidest.

Rääkides koostööst teiste plastitööstuse ettevõtjatega, tõdes Kaasik, et ettevõtte katse klastrit arendada edu ei toonud. "Esiteks on plastitööstus väga laia ampluaaga – meil kiletootjana on hoopis teised probleemid kui näiteks survevalu tootjatel, keda on Eestis oluliselt rohkem kui kiletootjaid," rääkis Kaasik. "Tookord oli mõte materjalide ühishankimiseks seljad kokku panna, et suurema mahu pealt kõik osapooled paremaid tingimusi saaksid. Aga kuna otsest eestvedajat ei tekkinud, jäi asi soiku ning minu teada praegu suuremat koostööd ei toimu, kui ehk Hiiumaal asuvate plastiettevõtete koos tegutsemine välja arvata," rääkis ta.

Ümbertöötlemine taas kosumas

Plastprofiile tootev OÜ ATI Profiil on hea näide plastitööstusest, mis vaatamata väiksusele suudab edukalt tegutseda. Vähem kui kümnele inimesele tööd pakkuva ettevõtte aastakäive on 250 000 eurot ning firma põhiklientuur asub peaasjalikult Eestis.

Ettevõtte tegevjuhi ja Eesti Plastitööstuse Liidu juhatuse esimehe Ivar Viira sõnul on nende firmas täisautomaatsed seadmed, mistõttu ka töötajate arv pole ülemäära suur. "Kuigi meie põhiklientuur on Eestis, tegutseme B2B sektoris, kus siis meie tooteid kasutatakse teiste toodete valmistamisel, mistõttu kaudselt läheb meie toodang ikkagi eksporti," rääkis ta.

Siiski pole ettevõtte taastunud majanduslangusest ning ka ELis pole plastitööstuse tootmismaht saavutanud majanduslanguse-eelset taset. Kuigi ka ATI Profiili käive kukkus masu ajal kaks korda, ei ole Viira sõnul praegu enam muretsemiseks põhjust. "Plastitööstus kasvab Eestis 3-4 protsenti aastas ja maailma mastaabis on plastitööstus viie kõige enam areneva tööstusharu seas. Nii näiteks hakkas Mercedes hiljuti plastist käigukastide korpusi valmistama," tõi ta näiteks.

Viira lisas, et Eesti pakenditööstus on tänu tihedale konkurentsile suhteliselt hästi kapitaliseeritud ja püsib omas nišis, samuti on taas kosumas plastide ümbertöötlus, mis ajal, mil esmase toorme hind maas oli, ära ei tasunud.

"Suhteliselt hästi saavad hakkama firmad, kes annavad peale plasti tootmise ka muud lisandväärtust, ainult torude tootjad on keerulisemas olukorras, kuna Euroopa Komisjoni kaasfinantseeritavad suuremad projektid on lõppenud ja uued ei ole veel alanud," rääkis ta.

Viira sõnul on Eesti väiksuse tõttu siinsetel tööstustel globaalselt raske plastitööstusgigantidega konkureerida, kuid teisalt on Eestil ka tugev konkurentsieelis. "Eesti plastitööstuse trumbiks on väikepartiid ja kiire tarne. Kui hiinlased teevad massi, siis nišitooteid on mõttekam just meilt tellida," ütles ta. Tulevikumärksõnadeks on Viira sõnul põlevkivituhk ja plastisegud. 

Autor: Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht)