Pankades hiiliv hinnatõus

„Eesti seadused ei võimalda kohaldada ühegi valuuta korral negatiivseid intressimäärasid eraisikute ja ettevõtete hoiustele,“ ütles Danske Banki riskijuht Tiit Meidla. „Pankadel tuleb sellest tulenevalt kanda negatiivsete intressimääradega seotud kulud või kanda need üle laenuvõtjatele, tõsta teenustasusid või võtta suuremaid riske oma tegevuses, kompenseerimaks negatiivsete intresside mõju,“ selgitas ta.

Esimest korda langes intress negatiivseks eelmise aasta suvel ning pangateenuste hinnad on aastaga Eestis juba hüppeliselt kasvanud. Nii märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas tarbijahinnaindeksi muutust kommenteerides, et pankade teenustasud on aastaga kallinenud 16 protsenti.

Sisuliselt pangamaks

Seevastu Skandinaavias on negatiivne intress hoiustele lubatud. Danske Banki riskijuhi Tiit Meidla sõnul rakendab Danske Bank Taanis negatiivseid intressimäärasid institutsionaalsete klientide ja suurettevõtete Taani krooni hoiustele alates selle aasta kevadest. Samas pole Danske Bank kehtestanud Taanis negatiivseid intressimäärasid eraisikute ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hoiustele.

Ka Soomes tulevad uuest aastast hoiustele negatiivsed intressimäärad. Nordea võtab need aastavahetusest kasutusele osa suurfirmade ja institutsioonide puhul. Negatiivseid hoiuseintresse kaalutakse Euroopa Keskpanga otsuse valguses ka teistes pankades, kuid seni ei pane miinusintressid Kauppalehtiga rääkinud suurfirmasid otseselt muretsema.

„Meie investeerimispoliitika on konservatiivne ning eesmärk on turvata kassavarasid ja hoida neid nõnda, et saame neid kiirelt kasutada. Intressitootlus on teisejärguline ega mõjuta meie otsustamist,“ teatas Kone finantsjuht Sirkku Markula Kauppalehtile. Soome tööstuse ühe lipulaeva likviidsemad varad on ka mitmes valuutas, mistõttu suuremalt jaolt on intressid endiselt positiivsed.

Telefonioperaatori Elisa finantsjuhi Juha Kervineni sõnul jätkub panganduses konkurentsi ja vajadusel saab raha teise panka viia. Tema sõnul on negatiivsed intressid äris isegi kasulikud, seda just lühiajalisi laene silmas pidades.

Alar Tamming: kriis süveneb

Kullafirma Tavid omaniku Alar Tammingu sõnul viitab negatiivne hoiuste intressimäär aina süvenevale pangandus- ja finantskriisile.

„2008. aasta kriis lahendati rahapoliitika lõdvenemisega ja intressimäärade alandamisega. Kuna 2008. aasta kriisist ei ole tehtud mingeid järeldusi ning kõik kriisi põhjustanud tegurid on alles, siis ilmselt lähtutakse sellest, et intressi edasine alandamine ja negatiivseks viimine lahendab 3-5 aastaks taas akuutse kriisi,“ oli Tamming kriitiline. Ta lisas, et sisuliselt on tegu olukorraga, kus turumajanduslike mehhanismide juurde tagasipöördumise asemel loodetakse regulatsioonidega järjest suurenevat kriisi lahendada.

Intresside puhul tähendab turumajanduslik olukord Tammingu sõnul seda, et intress kujuneks turul, mitte seda ei määra maailma keskpangad. „See on fundamentaalne viga tänapäevases rahanduspoliitikas,“ märkis Tamming. Antud meede on Tammingu sõnul pikas perspektiivis pangandussüsteemile hävitav. „Siinkohal tuleb veel mainida, et tegemist ei ole pankade otsustega, vaid süsteemiga, mis saab alguse keskpankade otsustest intresside kujunemise kohta ja ainult laenudega tagatud rahasüsteemi rakendamisest kogu maailmas. Kuna Euroopa Keskpank jätkab võlgade tagasiostuprogrammi, see tähendab, et ostab endale võlad, mida ilmselt ei suudeta kunagi tagasi maksta, on süsteem veelgi tasakaalust väljas ja sisuliselt suureneb süsteemis entroopia ehk kaose hulk,“ rääkis Tamming.

Need käigud aitavad pankade jaoks olukorda stabiliseerida ja tõenäoliselt puudub ka Euroopa Keskpanga juhil võim rahasüsteemi aluseid muuta, lisas Tamming. Tema hinnangul võivad hoiustajad otsustada ühel päeval, et ei soovi oma raha vähenemise eest pangas peale maksta ning võtavad rahaga midagi ette.

„Ühe musta stsenaariumina võib prognoosida seda, et juhul kui hoiustajad hakkavad oma raha välja võtma ega ole nõus, et nende raha pangas pidevalt väheneb, siis pangad kehtestavad raha väljavõtu piirangud ehk inimesel hakatakse seadma takistusi oma vara kasutamisele,“ seletas Tamming. See, et pangad lisakulud praegu enda kanda võtavad, on Tammingu sõnul ilmselgelt ajutine tegevus. „Protsessid jätkuvad hoolimata sellest, mis ma selle kohta arvan. Kriis jätkub oma loomuliku lõpuni,“ oli Tamming kriitiline.