Värske prognoos: mis üllatas Eesti Panka?

Keskpanga värske prognoosi kohaselt on sel aastal Eesti majanduskasv 1,2%, järgmisel aastal 2,2% ja 2017. aastal 3,1%.

Eesti Panga jaoks on valmistanud positiivse üllatuse tööhõive. Tööturul osalemise aktiivsus on kasvanud selle sajandi kõrgeima tasemeni, sest varem tööturult eemal olnud inimesed on üllatavalt hästi jõudnud tööturule. Keskpanga teatel on Eesti majandus viimastel aastatel kasvanud just tööhõive toel, kuid hõive jõud kasvuallikana hakkab raugema, sest elanike arv kahaneb.

Lisaks hõivele on olulistest majandusindikaatoritest aastases võrdluses plussis keskmine palgaväljamakse ja jaemüük. Kahenenud on aga toodang töötaja kohta, ettevõtete investeeringud, eksport ja ettevõtete kasum.

Kuna tööhõive, palkade ja tarbimise kasv ei saa olla pikas perspektiivis jätkusuutlikud, siis on järgnevatel aastatel majanduskasvu seisukohast oluline, kuidas suudavad ettevõtjad tootlikkust parandada ning oma tooteid ja teenuseid eksportida.

Alljärgnevalt olulised kohad Eesti Panga värskest prognoosist, mis iseloomustavad praegu Eesti majanduse seisu.

Mitme Eestile olulise ekspordituru olukord on endiselt keeruline ja maailmamajanduse väljavaade pessimistlik.Pingete tõttu tööturul on tarbimise väga kiire kasv lahknenud aeglasest majanduskasvust.Eesti majanduskasvu kiirenemiseks on vaja eelkõige suurendada kasvupotentsiaali, tõstes konkurentsivõimet ja tootlikkust.Maailmamajanduse kasv küll prognooside kohaselt kiireneb, kuid aegamisi.Hiina majanduskasvu aeglustumisel on ülemaailmne mõju.Venemaa majanduses pole veel olulisi paranemise märke näha.Prognoosi koostamise ajal näitasid tulevikutehingud, et naftabarreli hind püsib järgmisel kahel aastal allpool 60 USA dollarit.Kui nafta rohkem ei odavne, siis kaob inflatsioonist nn baasiefekti tõttu suur negatiivne panus.Lisaks naftale on langustrendis endiselt tööstustoormed ja toidutoormed.Tarbijahinnad langevad Eestis sel aastal 0,4% (2014. a -0,1%). Järgmisel aastal on THI muutus 1,2% ja 2017. a 2,9%Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt kerkib inflatsioon 2017. aastaks 1,6%ni.Aeglase inflatsiooni tingimustes oodatakse rahaturgude negatiivse intressimäära kestmist.Euro on USA dollari suhtes umbes 14% odavam kui aasta tagasi.Euro odavnemine on suurendanud euroala riikide konkurentsivõimet.Euro vahetuskurss on Eesti kaubanduspartnerite valuutade suhtes viimasel kahel aastal ulatuslikult kõikunud ja kallinenud selle ajaga umbes 8%. Eesti ekspordisektori jaoks kahandab euro nõrgenemise positiivset efekti meile olulistel eksporditurgudel toimunud rahvusvaluutade nõrgenemine.Eesti eksportijad peavad hakkama saama toodangu hinna languse ja samaaegse palgakulude kasvuga.Vastupidiselt paljudele viimastele aastatele on Eesti ekspordi turuosa sel aastal kahanenud.Välisnõudluse taastumine on mitmel varasemal korral jäänud ootustele alla. Eestile olulistest turgudest on kõige kehvem olnud nõudlus Venemaal ja Soomes.Investeeringud on sel aastal vähenenud. Suurim osa investeeringute vähenemisest tuli energeetikasektorist, kuid ka ülejäänud tegevusaladel soetati eelmise aastaga võrreldes vähem tootmiskapitali.Ettevõtted ja majapidamised jäävad investeeringute tegemisel vaoshoituks.Laenuintressimäärad jäävad madalale tasemele.Laenukasv kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormus väheneb.Tööjõu nappuse tõttu palgatõus eriti ei aeglustu. Eesti Panga prongoosi kohaselt kasvab sel aastal keskmine brutopalk 5,1% (2014. a 5,6%), 2016. a 4,8% ja 2017. a 5,6%.Edasine palgatõus saab põhineda suuremal lisandväärtusel töötaja kohta.Tööjõukulude osa lisandväärtuses jääb eelmiste aastatega võrreldes suuremaks.Tööpuudus hakkab suurenema 2017. aastal. Sel aastal on töötuse määr 5,9% (2014. a 7,4%), järgmisel aastal 5,8% ja 2017. aastal 7,1%.Majanduskasv jääb tagasihoidlikuks.Välisnõudluse paranemine suurendab eksporti ja investeeringuid.Inflatsiooni kiirenemine kahandab eratarbimise kasvu.Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline: kallinevad toorained ja muu importtoodang, tööjõukulude suurenemine tõstab kodumaise toodangu hinda.Plaanitavad kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisitõusud annavad ligikaudu kolmandiku inflatsioonist.

Eesti majanduskasv pole sel aastal kiirenenud ja kujuneb aeglasemaks kui eelmisel aastal. Ettevõtlussektori tootmisvõimaluste põhjal oleks Eesti majandus suuteline sel aastal kasvama ligikaudu 3%, kuid prognoosi kohaselt küündib majanduskasv vaid 1,2%ni.

Kasvu takistab peamiselt kaubanduspartnerite kesine nõudlus ja ettevõtete ahtad ekspordivõimalused. Selle tõttu investeeritakse ka vähem tootmisvõimsuse suurendamiseks. Järgmisel kahel aastal majanduskasv kiireneb, kuid üksnes tagasihoidlikult: 2016. aastal 2,2%ni ja 2017. aastal 3,1%ni.

Viimaste aastate majanduskasv on paljuski saavutatud tänu hõive suurenemisele, kuid edaspidi pole see enam võimalik. Töötuse määr on langenud juba 5,2%ni ning tööturul aktiivsete inimeste osakaal on kerkinud tööealiste hulgas selle sajandi suurimaks. See tähendab, et kumbki neist näitajatest ei suuda enam edaspidi endisel määral kompenseerida tööealiste elanike arvu kahanemist.

Osalist leevendust pakub 2016. aastal jõustuv töövõimereform, ent paljud reformi tulemusel tööturule sisenejad ei leia tõenäoliselt esialgu tööd, sest neil pole sobivaid oskusi ega teadmisi.

Eesti majanduskasvu kiirenemine sõltub välisnõudluse taastumisest ja ettevõtete konkurentsivõime suurendamisest välisturgudel. Paraku on eksportiva sektori konkurentsivõime ja seeläbi majanduse kasvupotentsiaal varasemast suurema surve all: hoolimata sellest, et toodangu maht on kasvanud väga aeglaselt, on pingete süvenemise tõttu tööturul ettevõtete tööjõukulud kasvanud kiiresti.

Kaubanduspartnerite nõudlus Eesti ekspordi järele järgmistel aastatel küll suureneb, kuid nõudluse taastumine on ebakindel. Kui Eesti ekspordi turuosa välisturgudel vähenes sel aastal hinnapõhise konkurentsivõime halvenemise tõttu, siis ei pruugi Eesti eksportijad ka järgmistel aastatel välisnõudluse kasvust täielikult osa saada. See aeglustaks majanduskasvu ja suurendaks tööpuudust.

Tööturul valitsevate pingete tõttu on eratarbimine suurenenud jõudsalt, kuid see ei ole olnud kooskõlas majanduse kasvutempoga. Kuigi Eesti majanduses loodava lisandväärtuse maht pole aastataguse ajaga võrreldes praktiliselt muutunud, on hõive kasvanud enam kui 4%.

Tööjõukulude kasv on samal ajal olnud endiselt kiire, mis on võimaldanud majapidamistel tarbimist märkimisväärselt suurendada. Tööviljakuse vähenemine ja samaaegne kiire palgatõus ei ole pikaajaliselt võimalik. Kui ettevõtetel ei õnnestu tööviljakust suurendada, siis on palgatõusu aeglustumine või isegi palkade alanemine vältimatu.

Tööviljakuse kiirem kasv ülejäänud Euroopa riikidega võrreldes on raugenud, kuid Eestil on palju eeliseid, mille abil saab kasvu soodustada. Kasvupotentsiaali toetavad muu hulgas korras riigi rahandus ja väike riigivõlg, paindlik tööturg, varasemast väiksem erasektori laenukoormus ja soodsad laenutingimused.

Kuigi laenuintressimäärad püsivad terve prognoosiperioodi jooksul madalad, kätkeb ohtu Rootsi varahindade võimalik langus, mille tulemusel võib pankade rahastamisvõime halveneda.

Inflatsioon kiireneb kogu prognoosiperioodi jooksul. Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline, sest enamiku toorainete hinnad on praegu madalad. Oodatav kallinemine jõuab siinsetesse tarbijahindadesse ühes muu importtoodangu kallinemisega, sest kaubanduspartnerite hinnatõus hakkab samuti kiirenema.

Lisaks teenuste hinna tõusule, mida veab tööjõukulude suurenemine, tuleb ligikaudu kolmandik eelseisvast kallinemisest tarbimismaksude tõusudest: kerkivad nii kütuse-, alkoholi- kui ka tubakaaktsiis. Inflatsiooni kiirenemise tulemusel kasvab elanike reaalne ostujõud aeglasemalt, kui tõusevad palgad, ning tarbimise kasv aeglustub.

Eesti eelarvepoliitika on olnud praegusele majanduse olukorrale kohane ehk on arvestanud tööjõu- ja tarbimismaksude laekumise suure lahknevusega üldisest majanduskasvust. Kuigi kaudsete ja otseste maksude tulubaas on kõrgem kui pikaajaline tasakaalutase, on oluline piirata valitsemissektori kulude kasvu.

Eelarvepoliitika, mis ergutab majanduskasvu sisenõudluse kaudu, viiks majanduse veelgi enam tasakaalust välja. Kulude suurenemine peaks põhinema majanduse pikaajalisel kasvuvõimel ning lisakulude jaoks peaks olema konkreetne katteallikas.

Valitsus kinnitas viimases eelarvestrateegias pühendumust hoida eelarve keskpikas vaates tasakaalus ning Eesti Panga prognoosi kohaselt on seda võimalik saavutada. Konservatiivse eelarvepoliitikaga on vaja jätkata selleks, et säiliks võimalus tasandada vajaduse korral eelarvepoliitika abil majandustsüklit.

Tasakaalus eelarve saavutamine muutub järjest keerulisemaks, sest surve eelarvekulusid suurendada tugevneb tööealiste elanike arvu vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu tõusu tõttu.