Edgar Savisaare peidus konto saladus

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- 11. jaanuar 2016 kell 6:28
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edgar Savisaare peidus konto saladus
Edgar Savisaarel meeldib raha Šveitsis hoidaFoto: EPA
Äripäev kirjutas kolm aastat tagasi esmakordselt Edgar Savisaare salakontost, mis nüüd võib tuua kuriteokahtluse. Avaldame uuesti aprillis 2013 ilmunud artikli.
Äripäeva käsutuses olevast Šveitsi kohtu dokumendist selgub, et Eesti prokuratuuri ja kaitsepolitsei kahtlustuse kohaselt varjab Tallinna linnapea Edgar Savisaar Šveitsi pangas korruptiivsel teel saadud vara. Uurimise all on kohtu dokumendis perefondiks nimetatud pangakonto. Postimehe andmetel võib see nüüd tuua Keskerakonna juhi Edgar Savisaare nelja episoodiga altkäemaksuvõtmise kriminaalasjas uue kuriteokahtlustuse.
Kaks aastat tagasi alustatud Edgar Savisaare altkäemaksuvõtmise ja rahapesu kahtluse uurimise käigus Šveitsi pangast saadud andmed näitavad Savisaare majanduslikke huvisid ühes fondis. Samuti kirjeldavad, kuidas liikus Tallinnas ärihuvisid omava hotelli- ja toitlustusärimehe Alexander Kofkini raha Savisaarega seostatud pangakontole.
Savisaar ise on avalikkusele kinnitanud, et tema rahaasjad on korras. “Mul on täiesti avalikud sissetulekud ja ma ei ole teinud neist mingit saladust. Kõik minu sissetulekud kajastuvad tuludeklaratsioonis ja majanduslike huvide deklaratsioonis,” vastas Savisaar 2010. aasta oktoobris Tallinna linnavolikogus esitatud arupärimisele varjatud sissetulekute kohta. “Minu isiklikud rahaasjad on väga selged, mida on kinnitanud ka Eesti õiguskaitseorganid,” jätkas ta siis arupärimisele vastates.
Kuid vähem kui neli kuud hiljem algatab prokuratuur Savisaarega seoses kriminaalmenetluse kahtlustades altkäemaksu võtmist ning rahapesu. Kaitsepolitsei kahtluse järgi võis Šveitsis olla Savisaarega seotud pangakonto. Sellele kontole on raha kandnud ärimees Kofkin. Tallinna linnavalitsus on aga teinud Kofkinile soodsaid otsuseid. Šveitsi kohtule esitatud materjalides kahtlustavad Eesti uurijad, et Savisaar on survestanud linnaametnikke Kofkinile kasulikke otsuseid tegema.
Kofkinile soodne otsus
Tallinna linnaosavalitsused korraldasid 2008. aasta juulis enampakkumise 11 linna alale toitlustuskioskite rajamiseks ja käitlemiseks. Huvilistele jäeti vaid 11 päeva, et esitada pakkumine. Seetõttu oli kõigi vajalike lubade õigeaegne esitamine lihtsam neil, kes sellest juba varem teadsid ja olid jõudnud ettevalmistusi teha. Enampakkumise võitis Kofkini firma.
Lisaks kahtlustavad uurijad, et kioskitel puudusid nõutavad ehitusload, mis vormistati linnapea survel tagantjärele. Ka olevat tagantjärele vormistatud Kofkini kahe hotelli ehitusload, kuigi ehitusprojektid ei vastanud ehitusseadusele. Uurijad kahtlustavad, et Savisaar väljastas kioskite enampakkumise lisad ning ehitusload Kofkinile ning sai vastutasuks altkäemaksu.
Sellega seoses saatis Põhja ringkonnaprokuratuur Šveitsi õigusabipalve, saamaks infot pangakontode ja rahaliikumiste kohta. Õigusabi eesmärk oli määrata kindlaks ettevõtete vahel väidetavalt üle kantud raha päritolu ja konto, kus hoiti summat, mis võis kahtluse kohaselt olla altkäemaks.
Äripäeva allikas ütles, et Savisaarega seostatud Šveitsi pangakonto jälile võidi jõuda Savisaare laenutehinguid uurides. 2009. aasta sügisel oli Savisaarel keeruline aeg. Lahutamisasjad abikaasa Vilja Savisaarega venisid ning oli oht, et lahutus ja vara jagamine toimub advokaatide vahendusel kohtus. See oleks aga võinud kiskuda päevavalgele nii mõnegi üllatava fakti Eesti ühe tipp-poliitiku varandusliku seisu kohta. Kokkuleppele jõudmiseks oli Edgar Savisaarel kiiresti raha vaja. Abiks tulid Keskerakonna esimehe tollase lähedase võitluskaaslase Ain Seppiku pojad, kelle juhitud firmast antigi Savisaarele laenuks 173 550 eurot.
Kustutas kiirelt laenu
Šveitsi kohturegistris olevast dokumendist selgub, et tegelikult võis Savisaarel vajalik raha olla endalgi olemas. Probleem oli, et see asus Šveitsis Arsai Investmenti nimelise fondi arvel. Prokuratuur ja kapo kahtlustavadki, et Arsai Investmenti kaudu maksti tagasi Savisaare Seppikute firmalt võetud laen. Seetõttu peetaksegi Savisaart Šveitsis olnud fondi tegelikuks kasusaajaks.
Et pangakontolt raha kätte saada ning Siim ja Sulev Seppiku firmale protsendita laen tagasi maksta, nuputati nutikas skeem uuest laenust. Skeem jättis avalikkusele mulje, et on olemas salapärane offshore-firma tunnustega ettevõte, kes Savisaart laenuga aitas. Eesti uurijad aga arvavad, et skeemi kasutati Savisaarele tasutud altkäemaksusummade päritolu varjamiseks.
Šveitsi kohtu valus otsus
Savisaare korruptsiooni ja rahapesu kahtluse uurijate jaoks oli oluline Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu mullu augustis langetatud otsus, millega jäeti rahuldamata Savisaarega seostatud fondi kaebus pangaarve avamise ja muude seotud dokumentide avaldamiseks Eesti prokuratuurile. Selle avaliku kohtuotsuse ning seni ajakirjanduses avaldatud materjale pusletükkidena kokku pannes avanebki pilt, kuidas juba 2007. aastal oli Savisaare sõber Alexander Kofkin kandnud Savisaarega seostatud Šveitsi pangakontole ligi 192 000 eurot.
Kaks aastat hiljem liikus raha Panama firmasse Pipa Business Corporation. Paberitel vormistati laen Savisaarele ja Seppikute juhitav firma Bravotex sai laenatud raha mitme ülekande järel tagasi.
“Alustasin lennukiga, lõpetasin autoga,” kõlab ehtsavisaarelik vastus 2010. aasta sügisel linnavolikogus esitatud arupärimisele, kuidas linnapea jõudis Panama firmat esindanud Liechtensteini ettevõtjani. Enne mullu augustis Šveitsi kohtus tehtud otsust ilmus Keskerakonna ajalehes Kesknädal Savisaare intervjuu. Selles avalikustas ta, et Kofkin on toetanud fondi Arsai Investment, mis aitas rahastada tema raamatut “Tõde Eestist”. Varem avalikkus selletaolise fondi olemasolust ei teadnud.
Fondi asutas Savisaar enda väitel oma Eesti sõprade abiga Šveitsis juba 1997. aastal. “Et toetada tsentristlikku maailmavaadet ja sellekohase kirjanduse väljaandmist,” ütles Savisaar Kesknädalas ilmunud intervjuus. “Eesti oli selleks ajaks vaid kuus aastat iseseisev riik olnud ja nendel aastatel oli Šveits kindlasti meist turvalisem koht,” lisas ta.
Keskerakond soovis kriminaalmenetluse seadust muuta
Keskerakond on riigikogus esitanud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu 295 SE, mida kutsutakse juba Berlusconi eelnõuks. Pikka aega Itaalia peaministri ametit pidanud Silvio Berlusconi oli pidevalt kuritegudega uurimise ja kohtu kadalipus. Omades aga parlamendis enamust, sai ta läbi suruda seadusemuudatusi, mis päästsid teda karistustest.
Ka Keskerakonda vihastasid nendevastased uurimised ning otsustati kriminaalmenetluse seadust muutma hakata. Ajendiks olid Keskerakonna rahaasjadega seotud uurimised ning partei kontorite läbiotsimised. Varasemad uurimised ei jõudnud aga välja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaareni. Kaks aastat tagasi Savisaare Šveitsis tegemiste suhtes alustatud kriminaalasi on erandlik, sest uurijate fookuses on Savisaare isiklikud rahaasjad.
Keskerakond asus kriminaalmenetluse seaduse muutmisega tegelema umbes poolteist-kaks aastat tagasi. Erakonna töögruppi kuulunud Ain Seppik meenutab, erakonnal oli väga palju probleeme seoses kriminaalmenetlustega ja nüüd on ka teistel erakondadel olnud neid probleeme. “Laiema arutelu ajal olin ma veel erakonnas ja eks kui oma nahk suitseb, siis tunnetad seadusandlike initsiatiivide vajadust paremini,” lisab ta.
Seppiku sõnul on probleemid olemas, sest meie pidevalt on antud prokuratuurile õigusi juurde ja tema meelest on tasakaal kaitse ja süüdistuse vahel oluliselt kaldunud süüdistuse ehk riigi jõu kasuks. Teisalt on eelnõus Seppiku arvates rida muudatusi, mida ta ise ei toeta. Näiteks ei pea ta õigeks prokuratuuri apellatsiooniõiguse piiramist teise astme kuritegude puhul. “Mina ei kiirustaks üldse selle seadusemuudatusega. Meil peaks mingi seltskond maha istuma ja kokku leppima, kuhu meie kriminaalmenetlus kulgema peaks. Ega lakkamatu muutmine, nagu tsiviilkohtumenetluses on tehtud, ka ju hea ei ole,” räägib Seppik.
Seaduseelnõuga on tekkinud huvitav olukord. Kui Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi muudatusi ei toeta, siis põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste on tuline toetaja. Kuigi ka IRL ja sotsid eelnõu ei toeta, läbis see hiljuti riigikogus edukalt esimese lugemise.
Familienstiftung
Šveitsi kohtudokumendis kasutatakse Savisaarega seostatud fondi puhul väljendit Familienstiftung, mis tähendab perekonnafond või perekonnasihtasutus. Tegemist on juriidilise isikuga, mida ei pea kandma Šveitsi äriregistrisse. Vastavalt seatud piirangutele on fondile ligipääs perekonna või mitme pere liikmetel.
Paraku ei leia aga Savisaare majanduslike huvide deklaratsioonidest, et tal oleks välismaal pangakonto, et ta oleks seotud mõne fondiga või et ta omaks vara väljaspool Eestit.
Kofkin süüdistas uurijaid laimamises
Eelmise aasta septembris ilmunud Tallinna linnavõimu väljaantavas ajalehes Pealinn tutvustati Alexander Kofkini avaldust, milles ta süüdistas Eesti prokuratuuri laimukampaanias ning plaanis selle peatamiseks vastumeetmeid. “Kinnitan, et olen toetanud Edgar Savisaart ja tema ettevõtmisi ulatuses, mida olen pidanud võimalikuks ja vajalikuks, ning teen seda ka edaspidi,” märkis Kofkin.
Lisaks laenuandmisele tunnistas Kofkin ka, et on toetanud tema, Savisaare ning mõnede kolmandate isikutega seotud välismaist juriidilist isikut.
“Avalikuks tulnud Eesti prokuratuuri poolt välisriikidesse saadetud teave minu poolt Edgar Savisaarele või mõnele teisele Tallinna linnavalitsuse ametnikule pistise või altkäemaksu andmise kohta või osalemise kohta rahapesus on ebaõiged ja minu isikut laimavad,” lisas Kofkin.
Ka Savisaar ise seostas ajalehes Kesknädal prokuratuuri uurimist 1997. aastal Šveitsis asutatud fondiga. “Eks täpsemalt oskab selle kohta rääkida Aleksander Kofkin, keda ma siiralt tänan nõu ja toetuse eest fondile,” sõnas Savisaar Kesknädalale.
Äripäeva sel nädalal saadetud küsimustele Savisaar ei vastanud. Tema nõunik Liina Oja teatas, et küsimused on edastatud Savisaare advokaatidele.
Savisaare rahaasjad on varemgi olnud Šveitsis peidus
Praegu uurimise all oleva Edgar Savisaare laenuga seotud raha liikumise valguses tekib kahtlus, et Savisaar võib olla ka varem kasutanud skeemi, mille eesmärk oli avalikkuse eest varjata Šveitsis olnud varade kasutamist.
Edgar ja Vilja Savisaar elasid Tallinnas Nõmmel asunud eramus. Selle kinnisvaraga toimusid imelikud tehingud, mille tagamaa on jäänud senimaani segaseks. Ajavahemikul 2001–2005 oli Savisaarte Nõmme maja omanik AS Domex Kinnisvara. Ettevõtte nõukogusse kuulusid tollase advokaadibüroo HETA advokaadid Üllar Talviste, Urmas Ustav ja Tambet Mullari. Juhataja oli hilisem Edgar Savisaare äripartner, pankrotihaldur Martin Krupp.
Savisaarte Nõmme eramu omanikuks saanud ettevõtte aktsionär oli Simoon Real Estate INC, mille kontaktiks oli vaid Šveitsis Zürichi linnas asuv postkast.
Selle salapärase Šveitsiga seotud aktsionäri kaudu tuli Domex Kinnisvarasse 3 miljonit krooni, millega osteti Savisaartelt Nõmmel asunud maja. Üllatav oli aga see, et Vilja Savisaar jäi pärast maja müüki sellesse majja edasi elama ning sama aasta sügisel seati kinnistule tema kasuks veel kahe miljoni krooni suurune hüpoteek.
Laen maksti kinni
Maja müügist saadud rahast maksis aga Edgar Savisaar ära väliseestlaselt Ervin Hopilt võetud üle miljoni krooni suuruse laenu. Äripäevale on öeldud, et Hopilt saadud laenu võis Savisaar kasutada Hundisilmal kinnistu soetamiseks ja/või korrastamiseks.
Domex Kinnisvaralt liikus Nõmme eramu 2005. aastal tagasi Vilja Savisaare nimele ning SEB panga kasuks seati kinnistule ligi 4,3 miljoni kroonine hüpoteek.
Hoolimata avalikkuse suurest huvist jäid kõikide asjaosaliste suud lukku. Et aga Savisaare kinnitusel asutati Šveitsi fond juba 1997. aastal, siis on hüpoteetiliselt võimalik, et tegelikult müüs Edgar Savisaar Nõmmel asunud eramu iseendale. See selgitaks ka fakti, et maja müümise järel jäid Savisaared sinna edasi elama.
Tehingu eesmärk võiski olla Šveitsis asunud vahendite kasutamine nii, et avalikkus ei saaks teada nüüd Savisaarega Šveitsis seostatavast pangakontost.
Konto oli täielik üllatus
Edgar Savisaar on temaga seostatud Šveitsi konto selgitamisel öelnud, et tegemist on maailmavaate toetamise fondiga, mis on aidanud rahastada tema raamatu kirjastamist. Endine Edgar Savisaare lähedane kaasvõitleja ning Keskerakonna juhtkonda kuulunud, praeguseks erakonnast lahkunud Ain Seppik räägib, et tema ei teadnud Šveitsis asuvast maailmavaate toetamise fondist mitte midagi ning uurimise põhiküsimus on, kelle käes oli fondi pangakaart.
Järgneb intervjuu Seppikuga.
Tundub, et Savisaare jaoks on tema suhtes algatatud kriminaaluurimisega olukord üsna kriitiline?
Siin on täiesti selged küsimused. Kui oli maailmavaate fond, siis mina kandsin ka kümme aastat seda maailmavaadet ega olnud erakonna juhatuse liikmena fondist üldse kuulnudki. See tekitas esimese kahtluse.
Teiseks, kes seda vara käsutab. Kellel on n-ö see plastikkaart ehk kes saab automaadist raha võtta?
Ja kolmandaks, kui me arvame, et altkäemaksu vormid on lihtsalt nii, et üks inimene toob hunniku raha ja annab selle teisele üle ning me lähme ja fikseerime selle, siis tänapäeval käivad asjad ikka hoopis peenemalt ja kavalamalt. Et igasuguste meetodite puhul ajupotentsiaali rakendatakse, see on selge. Eks prokuratuur peab siin selge seisukoha võtma, millega on tegemist. Seda olekski vaja, et kas on midagi või ei ole. Et Edgar Savisaar saaks rahulikult valimistele minna. Või siis vastupidi.
Kas Teie olete varem kuulnud midagi sellest, et Savisaarel võib Šveitsis olla pangakonto?
Minu jaoks oli see täielik üllatus, ma poleks selle peale tulnudki. Meie linnapead ja ministrid saavad nii häbematult vähe palka võrreldes mõningate riigiettevõtete juhtidega, et mida veel seal Šveitsi kontole kanda on.
Edgar Savisaare sissetulekud on ju aastate jooksul selgelt fikseeritavad ja kahtlemata on igal inimesel õigus omada pangakontot kus iganes. Kuid panga nimetus ja kontode arv peab olema majanduslike huvide deklaratsioonis selgelt kirjas. Seda seal, nagu me teame, aga ei ole. Kui on mingi maailmavaate toetamise fond, aga pangakaart on inimese käes, siis tuleb küsida, mis vahet on isiklikul kontol ja sellisel fondil.
See on üks meetod, kuidas majanduslike huvide deklaratsioonist kõrvale hiilida. See fond peaks olema tehtud avalikes huvides ja selle tegevus peaks olema läbipaistev ja avalik. Põhiküsimus ongi siin, kellel oli õigus neid summasid kasutada.
Uurijad peavad selleks Tallinna linnapead.
No siis on väga halvasti. Siis on sisuliselt tegemist sellega, millest rääkisid kuulujutud. Lihtsalt peidetud vormis ja siis on kõik majanduslike huvide deklaratsioonid küsimärgi all.
Aga võib-olla see on tegelikult tühiasi, meie prokuratuurist tuleb igasuguseid sõnumeid. See on ka üks põhjus, miks prokuratuuri teema on praegu üles võetud. Sest põhiline probleem on võrdses kohtlemises – kelle puhul algatatakse kriminaalmenetlus ja kelle puhul seda mingil juhul ei algatata. Need otsused jäävad rahvale üsna arusaamatuks. Paraku tundub, et ka spetsialistidele jääb see arusaamatuks.
Kas Keskerakonnalt riigikogusse antud kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste taga võib olla ka Edgar Savisaare tegevuse uurimiseks algatatud kriminaalasi. Kas soovitakse seadust muuta, et päästa erakonna esimees?
Seda teemat poolteist-kaks aastat tagasi ei tõstatunud, kui me erakonna töögrupis seda asja arutasime. See ei olnud probleemiks. Ma arvan, et pigem oli probleemiks just Toobaliga (Keskerakonna peasekretär Priit Toobal – toim) toimunud asjad ja suured erakondade läbiotsimised. Kogu informatsiooni politsei valdusse võtmine jne, mis on küsimärgiline tegevus minu jaoks. Ükskõik, millise asjaga on võimalik kaasa võtta parlamendierakonna kirjavahetus. Seal võib olla küllalt sensitiivset informatsiooni, mida liikmed ei tahaks avaldada. Öeldakse küll, et sealt võetakse ainult seda, mida väga vaja on, aga selleks on vaja kõik läbi lugeda. Nendest asjadest tekkis seaduseelnõu.
Kas seaduseelnõus on midagi sellist, mis lõpetaks Savisaare asja uurimise?
Minu meelest mitte. See, mis on toimunud, see on toimunud ja need toimingud on tehtud. Ma küll imestan, miks ei jõuta mingisugusele otsusele ja miks selle asjaga venitatakse. Tuleks öelda, kas on või ei ole või ei suuda ja käed jäävad jälle lühikeseks, nagu Tallinna mõjuvõimuga kauplemise puhul.
Savisaar on ka iga liigutuse vaidlustanud?
On küll, aga mis siis sellest. Vaidlustus tegelikult ei peata kriminaalasja protsessi. Ta vaidlustas tõendite hankimise. Mingisugune lahend võiks tulla, enne kui järjekordsesse valimistsüklisse sukeldume.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum