Tööjõumakse ei maksa tuhanded

11. jaanuar 2016, 07:30

Aivar Sõerd Reformierakondlasest riigikogu liige ja endine maksuameti juht Aivar Sõerd...
Foto: Meeli Küttim

Enam kui 23 000 ettevõtet ehk ligi veerand kõikidest Eestisse registreeritud firmadest ei maksnud eelmisel aastal sentigi tööjõumakse. Maksuamet püüab nende seast välja noppida OÜtajad ja panna maksudest teadlikult kõrvale viilijad ausaid mängureegleid järgima.

Eelmise aasta lõpus lõid kolm OÜtamise vastast kohtuotsust käima tulise OÜ temaatika, mille peale asus maksuamet korda majja lööma. Sihikule võeti ettevõtted, kes tegelikku püsivat töösuhet paberitel teenuse osutamisena näitasid. Kohtulahendite järgi töötati välja ka vastav juhend, kuidas täpselt ettevõtted käituma peaksid, et neid varjatud töösuhtega tööjõumaksude tasumisest viilimises ei saaks süüdistada.

Eelmise aasta esimese kolme kvartali kokkuvõtte järgi ei tasunud tööjõumakse 23 192 ettevõtet. Nende seas on nii äriühinguid, mitteresidentidele kuuluvaid ettevõtteid kui ka riigiasutusi. Paljud neist on ettevõtted, kus aktiivset tegevust ei toimugi või kus pole töötajaid, kellele tasu maksta. Siiski on nende seas ka neid, kes aktiivset töötegemist varjavad ja tehtud töö eest teenitud tulu pealt maksudega mängivad.

Kahe kuuga 102 OÜtajat

Kommentaar
  • Pole vaja hirmu üles kütta
  • Mait Palts, kaubandus-tööstuskoja tegevdirektor
  • Kindlasti ei saa keegi väita, et tegeliku töösuhte varjamise probleemi üldse ei eksisteeriks. Sellega on vaja süsteemselt tegeleda. Üks asi on seaduse täitmise kontroll, kuid teiselt poolt on vajalik ka ausate ettevõtjate õiglustunne, kes oma tegevuses näevad, kuidas konkurendid kehtestatud maksude maksmisest skeemitades kõrvale hoiavad.
  • Üks asi on kujundada oma tegevus seaduslikult selliselt, et maksukohustus oleks võimalikult väike, kuid teine on olukord siis, kui maksukohustust vähendatakse näilike tehingutega, mille tegelik sisu on midagi muud.
  • Kaubanduskoja liikmete hulgas pole märgata paanikat ega suurt ärevust. Oleme oma liikmeid informeerinud sellest, mida kohtulahendid rääkisid, mida on maksuamet arvanud, ning vastanud ka üksikutele päringutele. Kindlasti on olnud kasu ka sellest, et maksuamet on võtnud esialgu pigem nõustava lähenemise ja teemat on ajakirjanduses väga palju käsitletud.
  • Meedia on kohati teemat käsitledes hirmu üles kütnud. Üksjagu on tekitatud ka alusetut segadust. Maksuasjadest tuleb alati siiski rääkida faktipõhiselt ja neutraalselt. Ettevõtjaid häirib kõige rohkem see, et on jäetud mulje, nagu oleks kahtlased kõik OÜd omavad ettevõtjad. Ettevõtjat, kes maksab maksud, loob töökohad, muretseb igapäevaselt selle eest, kuidas veel paremini tegutseda ning oma töötajatele kõrgemat palka maksta, loomulikult häirib, kui ta loeb pealkirja, et osaühingu vormis tegelemine on kahtlane ja potentsiaalselt maksuriskiga.
  • Seadust ei ole vaja muuta, praeguste kohtulahendite najal tehtud juhend annab piisavalt selgust, mis on mis.

Maksuamet alustas sügisel OÜtamist rangemalt kontrollima, tänu millele on oktoobris ja novembris lisandunud 102 uut töötasu või juhatuse liikme tasu saajat. Kokku on uute ausate maksumaksjate pealt riigikassasse jõudnud juba 90 000 eurot.

Maksuamet on senimaani ühendust võtnud paarisaja suurema ettevõtte ja kontserniga. Maksuameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul on paljud neist praeguseks oma senise töökorralduse üle vaadanud. Samas nentis ta, et ette on tulnud ka juhtumeid, kus on hakatud uusi meetodeid välja mõtlema, et makse siiski mitte maksta.

Pärast OÜde teema aktuaalseks muutumist on ettevõtjad ka ise murelikumaks muutunud ja maksuameti poole pöördunud. Iga päev kohtutakse maksuameti teenindusbüroodes 1-2 ettevõtjaga ja neile lisanduvad kirja ja telefoni teel nõustatud ettevõtjad.

„Ettevõtjad on pigem olnud positiivselt meelestatud,“ ütles Aasmäe. „Tervitatavaks on peetud, et me suuname isikuid muutma oma käitumist,“ lisas ta. Aasmäe sõnul ei tule maksuameti pöördumine paljudele üllatusena ja koostööd tehakse meeleldi. Seda peamiselt seepärast, et OÜ teema on meedias teravalt õhus olnud.

Maksuamet plaanib jätkata nõustamistega ja anda ettevõtjatele muudatuste tegemiseks aega. Kui ettevõtja nõustamisele vaatamata jätkab maksudega mängimist, on maksuametil võimalik alustada kontrolli.

Vananenud maksusüsteem

Reformierakondlasest riigikogu liige, endine maksuameti juht Aivar Sõerd ütles, et äriühinguna tegutsedes on mõnikord kasulikum teenitud tulu töötasu asemel kapitalituluna näidata, mis ongi tööjõumaksude ja OÜde probleem. Ta lisas, et kindlasti on suur hulk ühemehe äriühinguid tehtud vara ja investeeringute hoidmiseks, mis teebki nende tulu kapitalituluks. Küll aga on Sõerdi hinnangul vaja ümber teha see OÜde maksusüsteemi osa, mis puudutab tõelise töösuhte varjamist äriühinguga. „See osa ei ole korras,“ ütles ta.

Sõerdil on ka endal juba 2006. aastast osaühing Ranna Konsult, kus pole töötajaid olnud ja mille teenitud tulu on olnud ainult kapitalitulu. Ettevõte tegeleb kinnisvara ja investeerimisega ja teenis 2014. aastal kasumit 13 106 eurot. Jaotamata kasumit on ettevõttesse kogunenud ligi 55 000 eurot.

Sõerd märkis, et Eesti maksusüsteemi põhijooned kujundati 1994. aasta maksureformiga, kuid sellest ajast on majanduskeskkond põhjalikult muutunud. „Maksusüsteem ei ole kivisse raiutud, ka see vajab moderniseerimist, seda eelkõige konkurentsivõime seisukohast,“ ütles ta. Sõerd leiab, et Eesti maksusüsteem pole dividendide maksustamisel enam ammu konkurentsivõimeline. „Sotsiaalmaks oleks vaja vähemalt osaliselt teha töötaja maksuks ja tööjõumakse tuleks tervikuna langetada,“ rääkis ta. Samuti tuleks suurtootjatel langetada energiamakse.

Maksustada tootlikkuse järgi

„OÜdel on vaja reegleid, et eristada kapitalitulu ja palgatulu,“ ütles Sõerd. Kapitalitulu on tulu investeeritud kapitalilt passiivses vormis, töösuhe aga aktiivne tegevus, mis on reeglina tööandja antud ja poolte vahel kokku lepitud tööülesandeid täites.

Sõerd pakkus välja, et üks võimalus oleks mõistliku tootluse kriteeriumi rakendamine. Ta märkis, et olemuslikult on kapitalitulu saamiseks vaja osaühingusse panna kapitali. Selleks tuleb arvestada, kui palju on investeeritud ja akumuleeritud kapitali, ning arvutada sellelt summalt mõistlik tootlus. „Aluseks võib olla kas või näiteks kohaliku väärtpaberituru dividenditootlus pluss mingi marginaal. Investeeritud kapitali aastane tootlus oleks see piirsumma, mis välistatakse sotsiaalmaksukohustusest,“ selgitas Sõerd, lisades, et mingil kujul on sarnase süsteemi rakendanud ka Soome ja Rootsi. 

Sõerd lisas, et tootluse kriteeriumi rakendamine on ainult üks võimalus, kuid ainet aruteludeks, kuidas kehtivat süsteemi muuta, oleks kindlasti veel. „See oleks kehv lahendus, kui kogu asi jääks vaid kohtulahendite kujundada. Kohtupraktika kujunemine kestab palju aastaid, seni valitsevad aga määramatus, maksuriskid ja ebaõiglane konkurents,“ ütles ta.

Sester: pole põhjust OÜsid umbusaldada

Rahandusminister Sven Sester ütles, et ettevõtjana tegutsemist tuleb soosida, sest sellest on kasu kogu ühiskonnale. Üldises plaanis on tema sõnul küsimus selles, kuidas jagada hariduse, tervishoiu, pensionide ja muude riigi funktsioonidega seotud kulud õiglaselt kodanike vahel nii, et ettevõtlusaktiivsus kasvaks. „Osaühing, nagu teisedki äriühingute liigid, on seaduslik äritegevuse vorm. Ei ole põhjust suhtuda umbusuga osaühingusse kui tegevusvormi või ettevõtjatesse, kes selles vormis tegutsevad,“ ütles ta.

Sester märkis, et mida üheselt mõistetavam on seaduslik maksukäitumine, seda lihtsam on nii makse tasuda kui ka nende tasumist kontrollida. Maksuameti koostatud juhendi kohta ütles ta, et sellele on ettepanekuid teinud ka ettevõtlusorganisatsioonid ja need täiendused on operatiivselt sisse viidud. „Loodan, et selline koostöö parandab maksude laekumist ja tagab ettevõtete võrdsema konkurentsikeskkonna,“ ütles ta.

 

Jälgi Äripäeva sotsiaalmeedias
Äripäeva uudiskiri

Telli värsked majandusuudised oma meilile. Liitu Äripäeva uudiskirjaga:

* E-mail:

* Nimi:

Täname, et tellisite Äripäeva uudiskirja!

Saatsime teie e-posti aadressile liitumise kinnituskirja.

Kui kinnituskiri pole teieni jõudnud, kontrollige, kas sisestasite aadressi õigesti. Küsimuste korral võtke ühendust online@aripaev.ee.

Tellitud uudiskirjast saate loobuda iga saadetud uudiskirjaga.

Seotud lood
Märksõnad

Toimetaja valik

ravimid 10:45 23. juuli 2016

Üllatus üksikapteegi pidajalt

Kui apteegiketid on mullu näidanud üsna kehva tulemust, siis üks eralditegutsev Kalamajas apteek Tallinnas on kahele omanikule kolmas aasta dividende pakkunud.
12:33 23. juuli 2016

IMF juht läheb kohtu alla

Arvamused

Sisuturundus

Fotod ja videod

Investor Toomas

Investor Toomase portfelli hetkeseis:

252 400 €

RAHA

21%

AKTSIAD

79%
Aktsiaportfelli graafik
1k
6k
1a
5a
max
 
Portfelli uuenemise samm 1 päev

Ühisinvesteerimine

Börsiuudised

10:45 22. juuli 2016

Kas Apple tuleks maha kanda?

2

Indeksid

Indeks
Periood

Tallinna börs

  % EUR
Arco Vara--
Tallinna Kaubamaja--
Silvano Fashion--
Merko Ehitus--
Harju Elekter--

Uudised

10:00 22. juuli 2016

Ekspress Grupp laiendab haaret

Kasulikud


Äripäev meenutab


Kõik eramaja ehitusest 2016

Miks kasutada majaehitusel projektijuhtimise teenust?

Äri eduks

Äripäeva kliendiblogi

    Konverentside laadimine

Kasulikud pakkumised

Autorollo afäär

Rosimannus

Suur ülevaade: kuidas kõik toimus

Äripäeva TOPid

Palga TOP

Rikaste TOP

Dividendide TOP

Gaselli TOP

TOP 100

Juubel

Vabalt!

Edulugu nimega Sylvester

Paberlehe PDF

Täname
Täname, et teatasite sobimatust kommentaarist.

Sulge
Saada vihje
Äripäev ootab lugejatelt vihjeid huvitavate ja põnevate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Äripäevas. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.