Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Energias suur varade allahindlus

19. jaanuar 2016, 09:38
Eesti Energia juht Hando Sutter avalikustas täna hommikul ettevõtte juhatuse eilse otsuse varade allahindamisest.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160119/NEWS/160119702/AR/0/Eesti-Energia-juht-Hando-Sutter.jpg

Eesti Energia juht Hando Sutter teatas äsja, et riigifirma hindas mullu oma varasid alla ligi 66 miljoni euro väärtuses.

Firma hindab alla Auvere elektrijaama varad 39,6 miljoni euro ja Utah' projekti varad 26 miljoni euro võrra. Täna esitles Eesti Energia oma varade katteväärtustestide tulemusi, mille järgi varad alla hinnataksegi. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et allahindamisotsus langetati alles eile õhtul toimunud juhatuse koosolekul. Ta kinnitas, et kõne all oli ka õlitehaste väärtuste ümberhindamine, ka neile tehti katteväärtustestid. 

„Varade allahindamise peamine põhjus on madalad hinnad energiaturgudel. Elektri turuhinnad on kahe aastaga langenud 28%. Ka nafta maailmaturuhind on kahe aasta jooksul langenud 43%, jõudes eile 25 eurole barreli eest. Energiaturgudel toimuvat arvesse võttes on varade allahindluse vajadus ilmne,“ rääkis Sutter.

Sutteri selgitusel mõjutab see küll Eesti Energia dividendide väljamaksmise võimekust, kuid uut kapitalisüsti firma esialgu ei vaja. „See mõjutab meie 2015. aasta kasumit, ka dividendivõimekust selle võrra, kuid meil on bilansis omajagu varasemate perioodide kasumit, nii et see allahindlus omakapitali sissepanekut ei põhjusta,“ rääkis Sutter pressikonverentsil.

Eesti Energia varade allahindlus kajastub 2015. aasta neljanda kvartali majandustulemustes. Täpne mõju ettevõtte majandustulemustele avalikustatakse koos majandusaasta aruandega 25. veebruaril. Allahindlus ei mõjuta otseselt Eesti Energia igapäevast äritegevust ega võimet täita laenukohustusi võlausaldajate ees.

Sutter märkis, et mullu esimese kolme kvartaliga teenis firma 93 miljonit eurot kasumit ning kinnitas, et neljandast kvartalist kindlasti kahjumit ei tule. Ta lisas, et Eesti suudab praegu toota aastas miljon tonni õli, kuid tonni hind on 100 eurot, kunagi oli see aga 400 eurot. "Väiksele Eestile on see drastiline hind," sõnas ta. 

Uusi koondamisi ei paista

Uusi koondamisi Eesti Energia Sutteri sõnul esialgu ei plaani. Tema sõnul on firma paremas seisus kui põlevkivist vaid õli tootev konkurent VKG, sest suudab kogu kaevandatava põlevkivi elektri tootmises ära kasutada.

„Eile eksportisime palju Soome. Kui talv kestab, toodame palju ja peame hoopis vaatama, et inimesed ei hakkaks ületunde tegema,“ tõi Sutter näite.

Ta lisas, et õliturul on olukord karm, kuid sellele vaatamata pole ühtegi koondamist praegu plaanis lisaks neile, millest on juba teatatud. Eesti Energia teatas eelmisel aastal 200 inimese koondamisest Estonia kaevanduses.

 

Tasub teada

Auvere elektrijaamast ning Jordaania ja Utah'i projektist

Auvere elektrijaam on Eesti Energia kõige uuem ja efektiivsem põlevkivienergia tootmisüksus. 300megavatine võimsus teeb Auvere elektrijaamast maailma võimsaima põlevkivil töötava energiaploki. Lisaks põlevkivile on Auveres võimalik kasutada 50% ulatuses ka biokütust ja sellega on võimalik katta ligi veerand Eesti aastasest elektritarbimisest. 

Auvere elektrijaam ühendati elektrivõrguga eelmise aasta 2. mail, pärast seda on jaam perioodiliselt elektrit tootnud. Tänaseni on jaam töös olnud üle 2700 tunni ning tootnud ligi pool teravatt-tundi elektrit. Kui jaam on ehitajalt täielikult üle võetud, peaks see tagama Eestile aastas 2,2 teravatt-tundi elektritoodangut, mis ongi Sutteri sõnul veerand Eesti aastasest elektritarbimisest. "Eestil on nüüd olemas kaheks inimpõlveks kodumaisel kütusel töötav elektrijaam," märkis ta.

Auvere elektrijaama ehituse investeering on 638 miljonit eurot. Elektrijaama üleandmine on planeeritud esimese kvartali lõppu. Kaasaegsel keevkihttehnoloogial toimiv jaam on võrreldes tolmpõletustehnoloogial töötava elektrijaamaga keskkonnasäästlikum ja ligi kolmandiku võrra efektiivsem.

Utah' projekti on Eesti Energia investeerinud 51 miljonit eurot. Praegu on ettevõtte peafookus keskkonnalubade taotlemisel ja tehnoloogia konkurentsivõime parandamisel. Eesti Energia vähendas mullu projekti kohapealseid tegevuskulusid ja tõi suure osa arendustegevustest Eestisse. Utah's kohapeal on väike meeskond, kes tegeleb keskkonnalubade taotlemisega.

Sutter kinnitas, et Utah's on föderaalsel tasandil projektile suur toetus, kuna piirkonna põlevkivivarud on ühed maailma suuremad ning ameeriklased ootavad, et sellest midagi kasulikku toodetaks. Kui nafta maailmaturuhind on kõrgem ja projekti äriplaan muutunud konkurentsivõimelisemaks, plaanib Eesti Energia ka Utah' projekti puhul sarnaselt Jordaania projektiga kaasata strateegilisi investoreid. 

Jordaania projekt sai Hiinast raha

 

Jordaania valitsus andis aasta lõpus Eesti Energiale ajapikendust rahastaja leidmiseks Jordaaniasse põlevkivielektrijaama ehitamiseks ja karjääri rajamiseks, kuna firma pidas läbirääkimisi Hiina pankadega. Lepingute allkirjastamisest 1,6 miljardi dollari laenamiseks Hiina pankadelt teatas Eesti Energia neljapäeval. Sutter märkis täna, et Jordaania peaminister tegi ka avaliku pöördumise, kus kiitis selle projekti arenguid ning kinnitas, et kohalik valitsus usub sellesse. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. January 2016, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing